Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale
Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet siisilmus kerke tuule hiil ja kits ärkas elu. Laura ei uskund oma silmi . Siis läksid lapsed Kivi taluse tagasi . Nad mängisid Nööbi ja Donaga. Siis oli magamis aeg Laur tegi ,et ta magab aga ta ei maganut. Siis katusid jäle ära Ege ja Pille . Laura nägi kuidas Ege luua peale istub. Laura eiläinud vaatama kuhu nad lähevad . Hommikul läks Laura õue ja nägi , et Ege tuli luuaka takasi . Laura pukes peitu. Ege jooksis õuekooki kus oli Pille .Laur läks ka jaküsis „Mis me täna teeme.“ Pille vastas „ Lähme ujuma .“ Laura nookutaspead
Maleva film räägib Madisepäeva lahingust, mis toimus 21. septembril 1217 aastal, läbi eestlaste pilgu. Film naeruvääristab eestlasi. Film algas sellega, kuidas Uru oli sakslaste juures õppimas ja ei olnud seal vabatahtlikult. Kui ta sealt pääses läks ta eestlasi hoiatama, et sakslased tulevad oma väega Eestit vallutama ja ristima. Kuid keegi ei võtnud teda kuulda, maakondade vanemad vahetasid pidevalt teemat ja ei uskund teda. Eestlasi näidati kui rumalatena ja joodikutena. Kõige hullema oli kujutatud minu meelest vanemat Lembitut, kes pidevalt ainult tahtis tantsu lüüa ja lõbutseda. Kuid lõpuks sakslast nähes sai ta aru, et Urul on tõsi taga ja kutsus eri maakondade vanemad kokku kärajale. Kärajas oli hästi välja toodud see, kuidas olid suhted eestlaste vahel. Kuid ajuvaba oli see, kuidas nad plaanisid sakslasi minema ajada, nagu näiteks: neid purju jootes või siis muusikaga neid minema ajada
Rainer töötas sekretärina suures ettevõttes. Selle ettevõtte nimi oli " Kaasakiskuv sülearvuti ". Tööle sõitis mees ühistranspordiga milleks Õhumullide maal olid hobused. Rainerile see üldse ei meeldinud ja ta tahtis ka lendavate autolube tegema hakata. Kunagi väga ammu, tuhandeid aastaid tagasi oli selle ettevõtte hoone asemel hullumaja ja räägiti, et nüüd selles majas kummitab. Rainer seda muidugi ei uskund. Kuid tööl oli üks neiu kellele meeldis Rainer väga ja neiu kirjutas talle armastuskirju iga nädal. Neiu käis iga päev Raineri kabinetis ja üritas teda veenda et seal majas kummitab ja ta kardab. Neiu jaoks oli Rainer nii vastupandamatu, et ta lausa kollektsioneeris igast pisiasju mis oli seotud Raineriga. Ühel päeval otsustaski mees teha omale lendava auto load. Teda ootas ees läbikukkumine kuna ta ei
Oli teada, et seda loodusnähtust võis kõige paremini vaadelda Vaikse ookeani lõunapoolses osas. Vaatluse tulemuste abil arvutasid teadlased välja Maa ja Päikese vahelise kauguse Sellel reisil avastas ta Austraalia aastal 1770. Kaks aastat hiljem oli lähedal ka Antarktika avastamisele Teine ümbermaailmareis Toimus aastatel 1772-1775 Teine retk toimus eesmärgil leida suur lõunamanner. Paljud uskusid, et midagi peab seal lõunas olema, et tasakaalustada Euraasiat. Cook ise seda ei uskund Sellel reisil käis Cook kahe laevaga- Adventure ja Resolution Seda kui lähedal Cook teise mandri avastamisele oli näitavad meile tema laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'' Kui ta tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites Kolmas ümbermaailmareis Toimus aastatel 1776-1779 Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel ( loodeväil )
Martin oli öelnud et kellele see king jalga läheb võtab ta endale balli kaaslaseks. Kõik keskooli tüdrukud proovisid seda jalga, aga kellegile see ei sobinud. Lõpuks läks Martin 9 klassi juurde. Stella lõikas endal kanna maha ,et see king talle jalga mahuks, aga talle see ikkagi ei sobinud. Liis lõikas oma varbad maha et see jalga mahuks , kuid ikkagi oli jalg liiga paks. Lõpuks tuli kord Tuhkatriinu kätte. King sobis talle jalga nagu valatult. Keegi peale Martini ei uskund seda. Martin kutsus Tuhkatriinu ballile. Tuhkatriinu oli nõus ,aga ta soovitas tal teda Anettiks kutsuda. Ballil nad tantsisid kahekesi nii võimsalt ,et terve saal vaatas ja imetles nende tantsu. Pärast balli hakkas Anett Martini tüdrukuks. Kui kool lõppes siis nad abiellusid ja kui nad veel surnud ei ole elavad nad õnnelikult tänapäevani.
Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu otsa ning jälgis
Oli see märk või lihtsalt juhus, kuid lause kummaline, tekkis mul suhu. kas tõesti tema, võib, olla tema, kes kirjutas, just mulle sealt eemalt, ta veel ise ei teadnud, mis silla ta ehitas, mis seose ta lõi, ning saatusesse ta ehtis, Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist veel leidnud, ei uskund ma, mis nägin mis tundsin, kas see olen mina, või tõesti tema, Nägin kui peegeldust, oma enda hingest, kuid see oli midagi, rohkemat kui ainult mina, Õnn tuure võttis ja soojaks läks keha, mõtete laviiniga, ei oskand midagi teha, kas ma magasin, või oli see ilmsi, silmade sära ei kustunud ära, kust tekkisid need tunded, ilmsi või tõsi, näpistus ei andnud, ei selgust ei vastust, Ei julgend ma näha, sest kartsin, et tõsi,
Vaikse ookeani lõunapoolses osas. Vaatluse tulemuste abil arvutasid teadlased välja Maa ja Päikese vahelise kauguse Sellel reisil avastas ta Austraalia aastal 1770. Kaks aastat hiljem oli lähedal ka Antarktika avastamisele Teine ümbermaailmareis Toimus aastatel 1772-1775 Teine retk toimus eesmärgil leida suur lõunamanner. Paljud uskusid, et midagi peab seal lõunas olema, et tasakaalustada Euraasiat. Cook ise seda ei uskund Sellel reisil käis Cook kahe laevaga- Adventure ja Resolution Seda kui lähedal Cook teise mandri avastamisele oli näitavad meile tema laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'' Kui ta tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kolmas ümbermaailmareis
Don juan ja ta teener lahkusid linnast kuna nende kannul olid salk mehi kes tatsid kätte maksta nende au rüvetamise eest kui nende õde varastati kloostrist ja jääti häbisse. Teenril tuli hea plaan panna selga arsti riided ja juan sai endale ka lihtinimese riided. Tee peal küsiti teenri käest mituk korda arstiabi kuna vaadati meest riiete järgi. teener lahke mees kirjtas dsuvvaliselt rohtusid. Ta küsis et kas juan usub arstuiteadusesse kuid too ei uskund sellese üldse, teener aga uskus kuna oskakivi oli aidanud kohe kiiresti 6 päeva suremas olnud inimesel silmapilkselt surra. Teener aga küsis koguaeg et kas Juan usub jumalat või kuradit või üldse midagi aga juan vastas et ta usun e 2+2=4 ja 4+4=8. Juannile tunud et nad olid ära eksinud ja otsustas küsida abi ühe sandi käest sant juhatas lahkesti et tuleb minna läbi metsa ja palus et mehed talle midagi annaksid ,kuna ta ise oli sant ja palus
oli Miina nägu juba heledam ja Taaveti oma säras. Siis tulid kohtud Tammistele, uuriti kõikkohad läbi ja küsitleti kõiki inimesi. Jutt,sellest, et veski tondid on kinni võestus levis kiiresti. Taavet ja Miina abiellusid. Tammisteküla veski renditi välja, pool rendi rahast läks noorperele ja pool vaestekassasse, Hinnu võla tasumiseks. Riinu võlast ei tahtnud ag Karusta Mölder, Hinnu isa, midagi teada. Kadaka Kai, kes neid tonte nii väga uskund oli, pandi vangi, sest temajuurest leiti varastatud asju. Tondid tunnistasid, et nemad tapsid lihuniku ja matsid metsa ära. Kadaka-Jüts ja Soldati-Juhan mõisteti Siberimaale eluaegsele vanglatööle. Hinn oli selleks ajaks juba surnud. Veski varemed olid aga nüüd tontidest vabad.
Tema kujutlustes oli majake metsa vahel sügava lume peidus midagi põnevat ja eksootilist. Lapse lihtsameelsust! Aga oli siis tema lihtsameelsus suurem kui nii paljude täiskasvanute oma, kes siiralt imetlesid Nõukogude riiki, kes Assurbanipali meetoditega, inimesi tappes, hirmutades ja ümber asustades ehitas kommunismi, mis pidi olema kogu inimkonna helge tulevik. Kommunismi ta vähemalt küll ei uskund. Kuni murdeeani oli kool talle vastik paik, kuhu ta ei tahtnud minna. Eriti muidugi võimlemistundi, kus pidi mängima rahvastepalli. Elas rohkem raamatute, unistuste ja huvide maailmas. Ta lapseajusse talletus omaette väike entsüklopeedia. Luges ema kõrval keeleteaduse konspekte, kirjanduslugu, uuris atlast ja joonistas kontuurkaarte, nii et talle said tuttavaks Indoneesia peamised saared ja kõik Kesk ja LõunaAmeerika riigid.
Aga inemine ei pea liiga tark olema: siis tuleb kohe hull tuju peale. Ega sul ei tule enam hull tuju peale?" Viimased sõnad rääkis härra Maurus Jürkale ja see vastas: ,,Ei, härra Maurus." Sellega õieti see lugu lõppeski, nii et ükski ei saanud maast ega taevast aru, mis see oli või miks see nõnda oli. Jürka isegi tegi temast ainult niipalju juttu, et ütles Indrekule, kui see ta tabas oma muhkude võidmiselt soojas pesuköögis: ,,Kuramuse sunnik, tuimaks lõi! Olen ilmas kõike uskund, sest mina olen usklik inimene, aga seda ei uskund. Täiesti tuimaks! Aga teate, kui inimene on nõnda tuimaks löödud, mis sa siis veel teed või ütled! Nõnda on, kui on su täiesti tuimaks löönd, kuramuse sunnik!" Jürka rääkis küll, nagu oleks ta süda täis, aga tõepoolest imetles ta rohkem enda tuimakslöömist kui oli selle üle pahane. Härra Ollino liikus endiselt rahulikuna ja endassesüvenenuna, nagu oleks ta juba ammugi unustanud, et ta Jürka tuimaks löönud
annaabi.ee 
