Reliabilistliku teooria järgi millegi teadmiseks 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras) usaldusväärsel meetodil. Meetodi usaldusväärsuse määratlemine võib olla tülikas. ükski meetod pole eksimatu, seega on usalduväärne meetod selline, mis ÜLDISELT viib tõestele uskumustele. Üldine usaldusväärsus ei taga seda, et antud KONKREETNE uskumus on tõene, võib viia mõnikord väärade uskumusteni. Ei piisa sellest, et meetod viiks meid antud tingimustes tõesele uskumusele. Ta peaks viima tõestele uskumustele ka siis kui tingimused oleksid olnud veidi teistsugused. nt kell, mis seisab. Reliabilismi vastunäide: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Erinevad mitmes aspektis:
põhjuslikult sobival kombel seotud. Põhjusliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sinu uskumus peab olema kohasel viisil põhjustatud. Reliabilistliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene. 3) Sinu uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras)usaldusväärsel meetodil Vastunäide reliabilismile: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Teadmise põhjuslik teooria erineb traditsioonilisest teadmise käsitusest mitmes aspektis: Internalism/eksternalism Traditsiooniline käsitus on internalistlik – see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on
Tegelikult kell seisab. Oletame, et kell on seisnud juba terve nädala ning Berta on igal hommikul kell 11:38 kella vaadanud. Sel puhul pole Berta meetod usaldusväärne, sest usaldusväärne meetod peaks tekitama tõeseid uskumusi ka veidi teistsugustes oludes (nt kell 11:30). Kui kell oleks käinud, siis ta oleks seda tingimust rahuldanud. 85. Vastunäide reliabilismile: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Küsimuse all on see, kas Anne on kasutanud kuriteopaigalt leitud relva. Usaldusväärseksmeetodiks on uurida, kas tema sõrmejäljed on relval. Anne on relva kasutanud. Relvalt leitakse tema sõrmejäljed ja uurija omandab uskumuse, et Anne on relva kasutanud. See on usaldusväärsel moel omandatud tõene uskumus. Kuid ta pole teadlik sellest, et Anne on pärast relva kasutamist sellelt sõrmejäljed ära pühkinud
faktidele. Selle meetodi puuduseks on, et inimeste arusaamad kooskõlast mõistusega ei kattu. Teaduse meetodi põhioletus on järgmine: on olemas reaalsed asjad, mille omadused ei sõltu meie arvamustest nende kohta ning me võime kindlaks teha, millised need asjad tegelikult on, jõudes nii üldtunnustatud tõeste seisukohtadeni. Võttes omaks sellise oletuse, on Peircei arvates võimalik jõuda püsivate uskumusteni, mis ongi ju meie kõigi (sh teadlaste) eesmärgiks. Teadlased lähtuvad sellest oletusest ning saavutavad nii edu oma uskumuste püsivaks muutmisel. Teeme siis ka meie nii! Analüütilise filosoofia juured Positivism Auguste Comte (17981857) pani aluse filosoofiale, mis sai nimeks positivism (ld positivus 'positiivne'). Tema veendumuse kohaselt saab teadmisteni jõuda vaid teaduste abil, filosoofia aga ei anna meile mingeid teadmisi maailma kohta
organiseerimise. Enamus inimese teadmisi põhjuslikest suhetest on tegelikult vaid korrelatsioon. Inimene näeb kahte ideed lumi ja külm koos ning seostab neid üksteisega. Analoogiliselt seostab inimene ideed - laip ja ebameeldiv. Faktiteadmised on empiirilised (päike paistab). Moraali väljaspool inimest (ega inimese üle) ei ole. Hume uuris, kuidas inimesed teatud veendumusteni/arvamusteni/uskumusteni on jõudnud. Kuidas moraal üldse välja kujunes. · Mõistus allub tunnetele (on tunnete ori). Tunnetest tuleneb käitumise motiiv ning kogemuste põhjal kujuneb moraal. Inimene kogeb midagi mitu korda ning alles seejärel viib kogemused mõistuse abiga omavahel kokku ning niimoodi kujunevad välja inimese väärtushinnangud. Analoogiliselt kujuneb ka riik välja pikaajaliste kogemuste käigus - riik ei teki mitte äkki ja
annaabi.ee 
