tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust. Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust: 1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine. Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma. Uurimistöö eesmärgiks on kahtlusest jagusaamine ning püsiva uskumuseni jõudmine. Peirce ei nõustu Descartes'iga, kes väitis, et uurimistöö eelduseks on mõistuse vabastamine kõigist väärarvamustest, mille saavutamiseks tuleb vähemalt kordki elus kõiges kahelda. Peirce'i arvates pole selline üleüldine kahtlemine võimalik. Kui ma kõiges kahtleksin, siis poleks mul üldse võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. Kahtlemiseks peab olema alus ning selle aluse moodustavad meie endi (eel)arvamused.
kus see olema peakski. Eeldus 3: Puudub majanduse ennetamise kavatsus. C) Anna hinnang, kas tegemist on vaidluse või lahkarvamusega ning milline on autori sidumus (Hallapi teksti 4. osa abil) Antud juhul on pigem tegemist vaidlusega, sest autor vaidleb vastu üldisele arvamusele, et majanduskriis on halb. Tema seisukoht on täpselt vastupidine – majanduskriis on hea. Küll aga jõuab autor teksti lõpus uskumuseni, et majanduskriisi ei eksisteerigi. Sellega muutus vaidlus lahkarvamuseks. Teksti põhjal jääb mulje, et autor on end teesiga siiralt sidunud, sest ta ei liialda ega iroonitse, vaid väljendab end selgelt, loogiliselt ning põhjendatult. D) Fikseeri argumendis tehtavad üldistused ning üldistuste liigid (Hallapi teksti 7. osa põhjal) Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. (universaalne üldistus) Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise
usule. Lähedane on ka Peircei arusaam, mille järgi vastandada tuleb uskumust (ingl belief) kahtlusele, mitte aga teadmist mitteteadmisele.Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust:1.Uskumus on miski, millest me oleme teadlikud 2.Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse 3.Usule tugineb meie käitumine Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib meid asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma.Uurimistöö eesmärgiks on kahtlustest jagusaamine ning seega püsiva uskumuseni jõudmine, mitte aga tõe 82 leidmine traditsioonilises mõttes. Peircei arvates ei otsi me mitte tõde traditsioonilises mõttes, vaid selliseid uskumusi, mida me peaksime tõesteks. Kuid et me iga oma uskumust niikuinii tõeseks peame, siis ütleme muidugi, et otsime tõde
Eelnevalt tuleks selgitada oma ideid. Metafüüsika on „ringjoone kandiliseks“ tegemine. Mõtlemine on instrumentaalne vahend. Teine osa: Annab filosoofia raamkava, kus selguse ja ideede probleemi hakkab lahendama. Senised kriteeriumid on olnud ebapiisavad. Tuleb ideed selgeks teha ja parem kriteerium leida. Tunnetus ja mõtlemine on protsess, mis saab alguse kahtluse ärritusest. Tunnetuse ja mõtlemine peaks viia uskumuseni. Jälle on siin Descartesi kriitika, et sellise skeemi puhul ka on aluseks kahtlemine; erinevus on aga, et Descrtesi Kahtlus eeldab, et kõik tõekspidamised tuleb kahtluse alla panna. Peirce ütleb, et see pole saavutatav ja ei saa kõike kahtluse alla panna. Taotlus kõike kahtluse alla panna, ei ole kehtinud Descartesi jaoks alati. Perice jaoks on kahtlusärritus argipäevane, kus ei ole alati kahtlust. Teaduses on natuke teistmoodi. Ka
vastutust oma laste eest nad lepivad lihtsustaud viisil lastega toimuvate õnnetuste ja surmaga. 18 Elu hakkasid enam määrama seadused, sellega kaasnevalt vähenes laste tööle sundimine ja nad said enam käia koolis. Võim muutus ja lapsed suunati kodudest koolidesse, vanemad suunasid lapsed teatud vanuses õpetajate juurde, rõhutati automaatseid õpivilumusi. Uuenenud psühholoogiateadus viis inimese uskumuseni, et nad võivad mõista teineteist kui õpivad mõistma neid faktoreid, mis mõjutavad neid lapsepõlve jooksul. Noorukiiga loeti täiskasvanuikka kuuluvaks kuni 20.sajandini. G. Stanly Hall oli pioneer liikumises , mis formuleeris noorukite teooria. Tema kaheosaline töö “Noorukid” kirjastati 1941.a.. Kuigi see oli väga populaarne ja kutsus esile palju arutelusid, toetus ta siiski Halli
annaabi.ee 
