nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige erinevamasse teistest meestest, o- erineb teistest) Onegin käitub nagu korralik inimimene ikka, teeb et ta ei märka midagi. Ta ei ole deemon, ega ka ingel mitte. Ta on mees, kes pole Tatjanasse armunud ( traditsioonilise romaani skeem ei pea paika) Tatjana on alguses romantiline, unistav. Hea haridusega - tunneb keeli (prantsuse, inglise) Tal on rahvalähedus, (side Vene rahvaluulega, kommete ja uskumistega. Naiivne usk ennustustesse, uskumitesse) . Mingi hetk, kaotab ta huvi Lääne-Euroopa kirjanduse vastu. Tähtsaks muutub kõrge moraalne nõudlikkus. Lõpus Tatjana elustiil muutub, kuid iseloom ja tunded mitte. Nüüd käitub ta nagu reaalses elus, mitte nagu vanasti ta oleks käitunud, nüüd on tähtsaim mõistuse hääl, mitte südame hääl. Siis kui Onegin teda uuesti näeb saab ta aru, et armastab teda. Sama juhtub ka Tatjanaga, aga kuna ta on kõlbeline naine, keeldub ta armastusest
Kust ma saan tõsikindlad teadmised? Teadmised on veendumused maailm lahtimõtestamiseks. Tihti aetakse teadmisi segi uskumistega, kuid need kaks on väga erinevad. Uskumine ei ole teadmise piisav tingimus, sest ma võin uskuda seda, mis pole tõsi ja mida ma seetõttu ei tea. Kuid, kes meist tahaks teadmisi, mis ei ole vettpidavad. Kerkib küsimus, et kust ma saan siis tõsikindlaid teadmisi. Mina usun, et üheks kõige kindlamaks viisiks saada tõsikindlaid teadmisi, on neid läbi kogeda. Kogemused õpetavad inimesi kõige paremini, sest need on ka üheks vahendiks,
inimene teesklema kedagi teist, mitte iseennast ? See on väga tähtis, olla see kes sa oled, sest kui inimene ei taha teha asju omamoodi, siis ta ei ole ka enam see sama inimene, ta on koopia kellestgi teisest ja nii võib kaotsi minna selle inimese oma eripära. Kõikidel inimestel on aga midagi erilist, sest mitte keegi ei ole siin maailmas identne ja sellepärast on kõige kütkestavam enesekindel ja endasse uskuv inimene, oma eripärade ja uskumistega, mitte kellegi teise omadega. Sellepärast on ka loodud erinevad rassid, rahvused ja uskumused, et inimesed üksteisest võimalikult palju erineksid. Kuid vaadeldes maailma, vaatab igaüks seda oma pilguga, igaüks näeb ju maailma erinevalt, kuidas saab siis aga väita, mis on tähtsam ja kes on hea või halb ? Probleemiks , meil , inimestel ongi see, et me ei taha usaldada võõrast, sest kunagi ei või teada, kas inimene on valelik ja halb või on temas soe ja siiras süda
Maria Theresa ajal soositi ametnikeks pürgijateks mitteaadlike. Joseph II valitsuse võeti vastu inimesi olenemata sotsiaalsest klassist. Valitsejad hakkasid rohkem erinevaid rahvusi ja religioone taluma. Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on võrdsed kui inimesed kes nendese usuvad on head ja ausad ja tahavad meie maal elada, olgu nad türklased või paganad me ehitame neile moseesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid sõdasi palju uut ja vaba maad.
meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus negatiivne. Seega piisab vaid ühest negatiivsest arvamusest, et seada ilu eksisteerimine küsimärgi alla. Kui ühe inimese arvamuse põhjal on mustad kassid ilusad ning teine inimene väidab vastupidist, siis kas mustad kassid on ilusad või mitte? Kindlasti on siin tegemist ka uskumuste ja uskumistega, kuna must kass on teada- tuntud halva õnne tooja. Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõningate arvamused küll mingil määral ühtivad, kuid täiesti ühest arvamust ja arusaama on raske leida. Arvan, et selline suhtumine on täiesti õigustatud, kuna iga inimene ongi unikaalne ja ainulaadne oma mõtlemiselt ja arvamustelt ning mitme vaatenurga teada saamine annab meile ettekujutuse üldisest arvamusest.
· Esivanemate hinged rituaalid, pidustused nende austamiseks Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavatest kujunditest. Selle tagajärjel sündis ja arenes ornamentika. Ornamentika Reeglipäraselt korduvad esemed. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus. Päritolult olid nad seotud uskumistega vaimudemaailma ja maagiasse. Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta. Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal. Ürgaegsete põlluharijate maske ja ornamente meieni säilinud ei ole. Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või
käesoleva olukorraga ja juba sajanditepikkune ootus Taaveti soost Messia järele, kes teeks lõpu Iisraeli rahva hädadele, taastaks muistse hiilguse ja kehtestaks maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses I sajandil p. Kr. Juudamaal juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesuse pooldajad panid tema elu ja õpetuse kirja alles umbes pool sajandit pärast tema surma, mil paljud üksikasjad olid juba ununenud ja Jeeuse enda sõnad tema austajate mälestustes segunenud nende endi uskumistega. Seetõttu ei saa me tema õpetuse kõigis üksikasjades kindlad olla. Kuid me teame üsna hästi, kuidas Jeesus ja tema õpetus tema austajate mälus talletus. Selle järgi võib öelda, et Jeeus kuulutas ette peatselt saabuvat taevariiki ehk jumalariiki. Sinna pääsevad aga vaid need, kes tema sõnumit usuvad ja meelt parandavad. Siiras usku jumalariigi saabumisse, armastus jumala ning ligemeste vastu, olid Jessuse kuulutuse kohaselt peamised tingimused jumalariiki pääsuks
annaabi.ee 
