murdjaid, tahtsid ohvriande loomi, joogiohver · Religioossed õpetused on tagaplaanil võrreldes mõningate religioossete toimingutega : ohverdamine, palvetamine ja hümnide laulmine jumalatele. Hinge taaskehastumise õpetus Laialt levinud uskumus, et inimesed lähevad pärast surma allmaailma, kuhu aga minna ei tahetud. Üldmõisted Maailmausund usundid mille järgijad moodustavad kõige suurema osa maailmas Kuulumine ilma uskumiseta inimene võib olla kirikunimekirjas aga ei usu Jumalasse Uskumine ilma kuulumiseta inimene võib uskuda, aga ei kuulu ühessegi kiriku vm. nimekirja Kristlus e. ristiusk U. 2 miljardit järgijat Ristiusk on maailma kõige suurema ja kõige kiiremini kasvava järgijaskonnaga. Monoteistlik usund usutakse ainult ühte jumalat Kolmainsus e. triniteet üks jumal kes avaldab end kolmel eri viisil(persoonid;hüpostaas) : isa, poeg ja püha vaim
Et ma võiks TEADA, et saan A, pean ka USKUMA. Mitte religioossed küsimused. 4. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse uskumise tingimust. e”psühholoogilise tingimust”. Et ma võiks TEADA, et homme lund sulab, pean ka USUMA. Kas homne ilm sõltub uskumust(tunnistamist)? • Ants (erakust-filosoof, elab hütis) saabub loengust “koju” ja näeb, et hütt on maha põlenud (mis ongi tõsi) ning hüüatab “ma ei usu seda!” On see teadmine ilma uskumiseta? Ei, pigem Antsu väide “ma ei usu seda” tähendab tegelikult “ma ei suuda/ei taha uskuda”. Õppejõud küsib eksamil: millal toimus Jüriöö ülestõus? Ebakindel tudeng satub paanikasse ja ütleb 1343. Tõsi! Kuigi ta pole absoluutselt kindel, et see on õige vastus (ei saa öelda, et ta usub subjektiivse veendumuse mõttes), ta ometi ju teadis õiget vastust!? Kuid see mitte-uskumise vastuväide pole veenev! Pole
on gripis, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). See on kõige raskem ja problemaatilisem osa. Nt hääled unes või saunajutt pole teadmise õigustuseks. Uskumus peab olema põhjendatud, seletatud, peab olema adekvaatseid tõendeid. 8. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. ..Uskumise tarvilikkus (maha põlenud hütt) Inimene hüüatab ,,ma ei usu seda". Kas on teadmine ilma uskumiseta? Ei, inimene ei taha või ei suuda uskuda, kuid teadmine on olemas. .. Uskumise tarvilikkus (eksam) eksamil kõneles tudeng õppejõule õige vastuse, kuid ise ei uskunud, et ta teab seda vastust. .. Gettieri kriitika ÕTU pole piisav. Kolm tingimust on, aga see pole teadmine. Näited: (1) mündilugu (A ja B taotlevad sama töökohta. A tegi järelduse, et mehel, kes saab töökoha, on 10 münti taskus. Ta usub, et see on B, sest tal on 10 münti. Firma president kinnitas,
· Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis) · Sekularisatsioon/ ilmalikustumine Religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas ( Bryan Wilson) Sekularisatsioon · Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega · Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas · Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus · Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja Euroopa lõige rohkem
Sikhi khalsa. Sama olulised on preester, samaan, prohvet, guru, rabi jne. Määrava tähtsusega on institutsioon kannab traditsiooni. Religioon reprodutseerub ühiskondlike institutsioonide kaudu. Emile Durkheim: ,,religioon kui ühiskonna ,,liim"". Religiooni teisenemine. Tänapäeva läänemaailm: post-traditsionaalne, privatiseerumine (mina- usund, rebi ja kleebi, uskumine kuulutamiseta, kuulumine uskumiseta) Sekularisatsioon/ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Inimeste vähenenud seos usuliste institutsioonidega. Usuliste institutsioonide mõju ja tegevusvaldkondade ahenemine ühiskonnas. Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus. Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja-Euroopa; katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa.
Konfessioonidevahelised piirid muutuvad järjest väiksemaks. Toimub kristluse globaliseerumine ehk erinevate kirikute vaimulikud suhtlevad omavahel. See on seotud oikumeenilise liikumisega. Individuaalne religioossus esiplaanil on üksiku inimese kogemus, tema enda mõtted usuasjadest ja selle kõrval tema kuulumine mingisugusesse organisatsiooni on teisejärguline, sest ta väidab, et tal pole seda vaja. Ta ei pruugigi ühessegi kuuluda. Kuulumine ilma uskumiseta inimesed, kes peavad oluliseks mingisugusesse organisatsiooni kuulumist, kuid teglikult ei usu. Võivad käia näiteks jõulude ajal kirikus. Seda kohtab Vana-Euroopa kirikutes. Sekulariseerumine traditsioonilise kristluse tagasitõmbumine ja selle mõju vähenemine. Esiteks maagia. Teiseks religioonis inimene ei püüa üleloomulikke jõude endale allutada, vaid nende abiga saavutada kontrolli tegelikkuse üle. Kolmanda astmena teaduse ja tehnika abil
annaabi.ee 
