Selle mõttevabaduse normatiivne, kohustav külg tuleb jõuliselt esile teoloogilis-poliitilise uurimuse peatükis "Et vabas riigis võib igaüks mõelda, mida tahab ja öelda, mida mõtleb". Spinoza peen ja tark traktaat on mitmes mõttes nii tugevalt oma ajast ees, et pole ime, et see nii sügavalt tema kaasaegsete usulisi tundeid riivas. Sama kaua kui harrastatud religiooni, on vastuolu väliste tunnusmärkidega piiratud usklikkuse ja sisemise, isiklikult kogetud usklikkuse vahel olnud valuliste tülide põhjuseks. Spinoza teoloogiline-poliitiline traktaat vallandas tormi, mille tulemusena autorit süüdistati ateismis, ketserluses, isiklikus jultumuses. Nende vaidluste lained lõid nii kaugele, et Spinoza esimene ingliskeelse tõlke toimetajal R.H.M. Elwisel oli aastal 1883 oma sissejuhatuses põhjust nentida, et "peaaegu terve sajandi jooksul ka pärast tema surma räägiti
inimesed kahel moel. Sisemiselt orienteeritud inimesed leiavad usus oma elu põhimotiivi, on pühendunud usulistele väärtustele, elavad oma usku. Väliselt orienteeritud inimeste jaoks on usk mingite teiste eesmärkide saavutamise vahend. Nendeks eesmärkideks võivad olla näiteks seltskond, eneseteostus, majanduslik heaolu, tunnustatus vm religiooniga otseselt mitteseotu. Psühholoogiliselt on huvipakkuv ennekõike pühendunud usklikkus. Süvaintervjuud, testid ja ankeedid näitavad, et usklikkuse telje moodustab usuline kogemus -- inimese sisemine reaktsioon oma jumalapildile. Usulise kogemuse kirjeldamiseks kasutatavad inimesed erinevaid sõnu -- Jumala kogemine, kõiksusega kohtumine, müstiline kogemus jt. Psühholoogiline sisu seisneb selles, et inimesed kogevad oma Jumalat, ja see kogemus on kirjeldatav psühholoogia meetoditega. Karl Girgenohni põhijäreldus oli, et usulise kogemuse põhielemendid on intuitiivne mõtlemine ja mina-funktsioon
protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud EELK jaoks kerge - tunnistust annavad sellest eelkõige nii kahanema kui ka vananema hakkav liikmeskond, jätkuvalt ühiskonnas laialt levinud usklikkuse ja usuga seotud negatiivsed stereotüübid, mida kirikud ei ole suutnud ümber kujundada, aga samuti ka ükskõikne või ettevaatlik suhtumine või suurenev huvi muude ebatraditsiooniliste vaimsuste ja praktikate vastu. See kõik näitab, et kirikute poolt pakutav kristlik õpetus ja sõnum ei ole tänapäeva ühiskonnas enam nii köitev, nagu kirikud seda sooviksid. Kirikute vahekord ühiskonnaga on oluline. EELK oma liikmeskonnaga on tahes-
Esines ka konstruktiivset teadusliku ateismi valdkonda jäävad kriitikat ja kirjeldusi sellest, milliste probleemide küüsis tänapäeva kirik vaevleb, ent vastavat kirjandust läbi töötades jäi see osa olulisse vähemusse ning rahvani jõudis vaid vulgaarateistlik suhtumine. Siinkohal ka lühike ülevaade vulgaarateistlikust argumentatsioonist: usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud. Olenevalt kirjeldatud situatsioonist muutus usklikkuse probleem sotsioloogilisest kas meditsiiniliseks: usuühinguga liitunud inimene muutus apaatseks (enamlevinud)/ohtlikuks endale ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed abi või vahelesegamist. Iga mõistlik inimene taipab, et mingit “teispoolsust” ei eksiteeri
Järgnevad Rootsi, Taani ja Norra. Kõige religioosemaks maaks peetakse Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal. Hoolimata usklikkuse üldisest leigusest, omavad kirikud suurt tähtsust meie kultuuriloos ja tänapäeval turimsitööstuses. Nt Saarema keskaegsetes kirikutes käib rohkem turitse kui koguduse liikmeid. Nt Nigulitse kirik on muuseum. Sekulariseerumine- protsess, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamiste ja sümbolite mõju kahaneb. Sekuleerimist on seostatud moderniseerumisega. On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni
need mulda. Ilma usuta ei saa olla tõelist siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla tõelist lille." Lev Tolstoi · Aastatuhandeid on religioon ja moraal olnud lahutamatult seotud. · Valgustusaeg tõi kaasa inimese tähtsustamise ja loobumise Jumala autoriteedist. · Dostojevski tegelane Ivan Karamazov: "Kui Jumalat pole olemas, siis on kõik lubatud." Meie uurimuse põhiküsimused 1) Milline on religiooni/usu (usklikkuse) ja eetika vahekord? 2) Kas religioosne eetika on oma olemuselt erinev ilmalikust eetikast? Moraali põhjendamise küsimus · Moraalinorm: Sa ei tohi teist vigastada! · Põhjenduse otsimine: Miks ei tohi? Mis on selle keelu taga? Millele see moraalinorm toetub? See, mida me peame tegema, on meile objektiivselt ette antud Loomuseaduslik käsitlus Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev
annaabi.ee 
