............................................................................................................ ............................................................... 2) Uus sõjavägi moodustati kümneaastasesse sõjateenistusse võetud puritaanidest. ............................................................................................................ ............................................................... 3) Peeter I asendas senise nõukogu sõpradest ja usaldusalustest koosneva generaalstaadiga. ............................................................................................................ ............................................................... 4. Ühenda paarid 1) Venemaa tsaar 18.saj - Katariina II 2) Peeter I poolt rajatud linn Põhjasõda 3) Vallandus 1700. aastal Peeter I
rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. Sõjapidamine nõudis suuri kulutusi ning maksude suurendamist. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks. Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumitega. Peeter I reformid pahandasid paljusid venelasi, kes olid harjunud vanade kommete ning vagurate tsaaridega. Ta teostatud reformid võimaldasid aga Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast sai Ida-Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni.
Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks valitsusastmeks. Senati kõrval olid ministeeriumid. 1710 toimus põhjasõda kus eesti ala läks rootsi võimu alt veneriigi koosseisu see ala jagati eestimaa-ja liivimaa kubremanguks eestimaal jäi aga kehtima balti erikord st. saksa keel jne. Asehalduaeg kui katariina II muutis seadused venemaaga sarnaseks.
Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid
hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Ma arvan, et see on hea kaval idee maksude tõstmiseks, kuna ei öeldud, et tõstavad makse vaid et muudavad hoopis maksude võtmist. Samas aga venelastele see eriti ei meeldinud kuna nad pidid rohkem makse maksma. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja, bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus kärk järgult Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Kui mina oleksin olnud üks liige bojaaride duumast siis oleksin olnud väga vihane, et alati on olnud bojaaride duuma ja nüüd ajab järsult selle laiali ja asendab enda sõpradega. Peeter I valitsus ajal oli Venemaa pealinnaks Peterburi mitte Moskva. Peeter I kutsus kõiki Peterburisse elama, aga see asus soisel maad kus polnud võimalik kive saada, et seda linna rajada
pärisorjastatud talupoegi. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse Peterburgi ehitamist. Peterburgi keskmeks kujunes Peeter- Pauli kindlus.1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast Peterburgi üle. Peeter I nimetas Peterburgi Venemaa ''aknaks Euroopasse''. Peale sõjaväe muutis Peeter I ka õukonnaelu euroopalikumaks, jagas Venemaa kubermangudeks, asendas Bojaaride duuma oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, korraldas regulaarseid hingeloendusi, asutas koleegiume, kehtestas Juliuse kalendri, asutas Teaduste Akadeemia, lasi luua ka palju uusi makse (nt: habeme-, korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda) ning kaasas naisi seltskonnaellu, mida seni oli peetud kõlbmatuks. 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast
võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatsov ? Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta. Jemeljan Pugatsov oli Donimaa kasakas talurahvasõja ( 1773 - 1775 ) eesotsas
Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama
Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure. Kiirustades võimsa tööstuse rajamisega, loobus Peeter I vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Töötingimused olid ebainimlikud. Pagemise vältimiseks aheldati kaevandustöölised vagonettide külge. Põhjalikult muudeti valitsusasutuste struktuuri. Bojaaride duuma tähtsus jäi aasta-aastalt väiksemaks, kuni Peeter I asendas selle 1711 oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga. Prikaaside asemele rajas Peeter I kolleegiumid. Nende arv oli prikaaside omast tunduvalt väiksem (1012) ning tegevus täpsemalt piiritletud. Uue halduskorraldusega jagati riik kümnekonnaks kubermanguks. Oluliseks sammuks oli kiriku allutamine riigile. Patriarhi koht kaotati ning kiriku juhtimiseks loodi sinod, mis muudeti kolleegiumile sarnaseks riiklikus ametiasutuseks. Riigikassa
annaabi.ee 
