mune, söödi mune ja piimatooteid, kohupiimatoite , sülti, sinki ja marineeritud räime , vasika-ja kanalihatoite, urvaputru. Tänapäeval süüaks enamjaolt samu asju ainult välaarvaryd urvaputru, marineeritud räime ja sülti. Küünlapäev Küünlapäeval keedeti seakülge kapsaste ja tangudega, joodi küünlapuna, mõnelpool söödi ka tanguputru. Tänapäeval ei tähistata seda püha söömisega. Mardipäev
keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud räime · urvaputru Karjalaskepäev · tööle minejale anti kaasa keedetud muna · söödi värsket kala · munavõid · piimasuppe · söödi kaselehtedega värvitud mune Jaanipäev · Pruuliti jaaniõlut · söödi kama ja sõira · küpsetati manna- ja kohupiimakorpe · söödi kamakäkke Lauritsapäev · Küpsetati kooke · Söödi lambaliha värske kapsaga Rukkimaarjapäev · Praeti liha
Leibadest söödi odraleiba,karask- leiba,sepikud,pannkooke, kanepiseemnekooki.Tavanditoidud; tahkapuder,tohuleb,tuhkapäts -koogid,tuhkapull. Madisepäev;söödi jahusuppi(kört),suppi klimpidega.Lihast kasutati seaseljaliha,pekki, seapead.Kala oli säinas.Leibadest oli vatsk,kook. Lihavõttepühad; keedeti ja värviti mune,söödi muna- ja piimatoite,kohupiimatoite(sõira) sülti,sinki ja marineerituid raime,vasika ja kanalihatoite,urvaputru. Karjalaskepäev;söödi mune,kohupiimatoite,värsket kala, munavõid ja piimasuppe, kaselehtedega värvitud mune. Suvistepüha; setode püha,esivanemate mälestuspüha;söödi mune,saia,korpe,pirukaid, pannkooke,värvituid kollaseid mune,sõira,suitsuliha.Keedeti kiislat. Jaanipäev; valmistati paremaid sööke.Tehti toite kohupiimast,keedeti mune,keedeti lambaliha, valmistati lambalihaga toite,tehti käkke,kamakäkke,küpsetati karaskid,saia,leiba,kooke.
. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14. aprillil anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiimatoite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira, küpsetati manna ja kohupiimakorpe, söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 .augustil praeti liha ja tehti kooke mõnel pool keedeti ka
vastlakukleid, vastlaputru ( tangupuder liha tükkidega), söödi ka seasaba või pead, lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval söödi odrakaraskit, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24 veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune. Söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira), sülti, sinki ja marineeritud räime, vasika ja kanaliha toite, urvaputru. Karjalastepäeval 14 aprillil anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiima toite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira. Küpsetati mannat ja kohupiimakorpe. Söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15 augustil praeti liha ja tehti kooke
Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis. Nii Egiptuses kui Kreekas pruuliti odraviina, mille vanimad teadaolevad retseptid on dateeritud 2800.a.e.Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit. Eestlaste vana aja kombestikus oli odral aukoht. Jõuludeks keedeti odratanguputru, tehti verivorsti , pruuliti odraõlut ning küpsetati "ennustuskakku" - näärist. Kevadpühadeks keedeti odratangudest urvaputru, mihklipäevaks aga suppi odraklimpidega. Pulmad ei möödunud tanguvorstita, õllesupita ning odrakohvita, katsikul käidi kruubipudruga ning varrudel odraleiva e. varrukakuga. Õlut on eestlased pruulinud paikkonniti ja väga erinevatel viisidel. Eesti koduse õlletegemise algus ulatub I aastatuhandesse. Kõige meisterlikkumateks õllepruulijateks peetakse tänaseni Lääne-Eesti saarestiku õllemeistreid.
või pannkooke. Foto lk. 151 – 10.6. Odrakarask Foto 10.6. Odrakarask Madisepäeval (24.veebr.) küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune, söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite (sõira), sülti, sinki, marineeritud räime, 282 vasika- ja kanalihatoite, urvaputru. Foto lk. 151 – 10.7. Marineeritud räim Foto 10.7. Marineeritud räimed Foto lk. 152 – 10.9. Täidetud munad Foto 10.8. Täidetud munad Karjalaskepäeval (14.apr.) anti väljas töötajale kaasa keedetud mune. Suvistepühal söödi: kohupiimatoite, värsket kala, munavõid, piimasuppe, kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäevaks (24.juuni)
annaabi.ee 
