Eestis on sellised taimed krookus, tulp, hüatsint ja meelespea. aruhein metsikud tulbid Loomad 200 aastat tagasi oli rohtlates suurel arvul loomi. Inimtegevuse tagajärjel on nüüd mitmed liigid välja surnud või suremas. Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte arvukus toob põllumajandusele suurt kahju. Linde mõjutab suuresti elutegevust steppides, sest seal hävitatakse nende pesi ja kasutatakse putukamürki. Praegu väljasuremisohus przewalski hobune. rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid.
jõulisus. Tuuletallaja toidusaak Üldiselt on tuuletallajatel kasin toidusedel nad eelistavad süüa närilisi, eelkõige uruhiiri. Need pisiimetajad elutsevad kõrges rohus ja on tegusad päeval. Äsja on leitud, et uruhiire uriin jätab maha ultravioletse jälje, mida tuuletallaja võib tajuda ja mis annab hiirt püüdvale kütile simnähtava juhtlõnga. Tuuletallaja levila põhjapoolsetes osades kõigub uruhiirte arvukus nelja-aastaste tsüklite kaupa ja lindude pesitsusedukus järgib seda. Öösel jahti pidades muutub tuuletallajate saak: püütakse ka selliseid ööloomakesi nagu metshiired ja juhuslikult ka noori küülikuid ja jänesepoegi. Oleks vale jätta muljet, nagu püüaksid tuuletallajad ainult väikesi karvaseid imetajaid. Ka putukad on oluliseks saagiks, eriti levila soojemates osades, samuti on sisalikud hüva roog. Vähemus tuuletallajaist näib olevat ka vilunud linnupüüdjad
Täiskurnas on aprilli lõpus, mai alguses üks- kaks (väga harva kolm) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad kooruvad eri aegadel, haudevältus on 3741 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 8-9 nädala vanuselt, meil tavaliselt augusti esimesel poolel. Lennuvõimestub reeglina 1, väga harva 2 poega. Eesti konnakotkaste sigimisedukust iseloomustab 3-aastane tsüklilisus, mis tuleneb peamiste saakloomade uruhiirte arvukuse muutusest. Tipp-aastatel võib produktiivsus ulatuda keskmiselt üle 0,8 poja paari kohta, kuid tsükli madalseisus võib see langeda alla 0,3. Levik ja arvukus Väike-konnakotkas on arvukaim kotkaliik nii Euroopas kui ka Eestis. Saja aasta eest polnud see liik nii sage kui praegu, kuid arvukus langes veelgi 20. sajandi esimesel poolel toimunud "kullisõja" mõjul. Hiljem on populatsioon vähehaaval taastunud. Möödunud sajandi 60.70. aastatel toimus ka ökoloogilise nisi
Oma pesa ehitavad nad ise ja enamasti asustavad seda korduvalt mitmel aastal. Aegajalt kasutavad isegi teiste suuremate röövlindude või musta-toonekure vanu pesi. Vahest on neil ka mitu pesa, mida nad aastati vahetavad. Kohe pärast saabumist asub lind oma pesa korrastama. Emalind asub hauduma kohe pärast esimese muna munemist, mis tõttu kooruvad pojad eri aegadel, haudevältus on 37-41 päeva. Tavaliselt lennuvõimestub ainult 1 poeg, harva 2. Konnakotkaste sigimisedukus sõltub enamasti uruhiirte arvukusest. Levik Palju leidub konnakotkaid Lõuna-Eestis Madukotkas Madukotkas on Eesti väga haruldane. Kuulub I kategooriasse. Mõni suvi ei juhtugi madukotkast kohata Eestis. Üldiselt on madukotkad väga vaiksed ja tagasihoidlikud linnud, kui võib ka linnulaulu sarnast häälitsust teha. Madukotkast kutsutakse inglise keeles ''lühike- varvas'', mis tuleneb tema iseäralikest lühikeste kõveratest varvaste pärast. Madude jahtimisel on need vajalikud
liigil. Nende seas on uruhiired, leethiired, lemmingud, hiired, mügri, ondatra, suslikud, jänesed, küülikud jne. Näiteks Eestis elavatest pisiimetajatest peaaegu kõigil on kusagil nende areaali piires andmeid tsüklilisuse kohta (peale näriliste ka karihiirte ja pisikiskjate kohta). 2. Sama liigi ühed populatsioonid võivad olla tsüklilised, teised mitte. Kui Skandinaavias on uruhiirte ja leethiirte arvukus valdavalt tsüklilises muutumises, siis samadel liikidel Kesk-Euroopas seda mustrit tavaliselt ei kohta. Ent ka keset Kesk- ja Lääne-Euroopa mittetsüklilisi alasid leidub suurtel põllu- või metsaaladel tsüklilisi populatsioone. Isegi lemmingud, kelle arvukuse kõikumisi peetakse tsüklilisuse musternäiteiks, võivad kohati fluktueeruda täiesti korrapäratult. Veel enam, tsüklite
annaabi.ee 
