hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja nooleotsad). Linnust on esmakordselt mainitud 1116. aastal Vene leetopissis, kui Novgorodi vürsti väed selle alla sõjaretke tegid. 13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna- Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh.
3) Vältida keerulisi segusid (2-3 taimet terapeutilise toimega ja 1-2 aroom ja maitseks) 4) Ravimtaimi kasutada komplekselt. 15. Missugused on südameglükosiidide 2 tähtsamat rühma? Bufadienoliidid (kuuetine laktoonring) Kardenoliidid (viietine laktoonring) 16. Leesikalehed a) taime nimetus ladina keeles b) droogi nimetus ladina keeles c) peamine TA d)mis aineterühma TA kuulub e) milleks kasutatakse? a) arctostaphylos uva ursi b) folium uvae ursi c)arbutiin d) fenoolsed ühendid (hüdrokinoon) e) diureetilise toimega urrini erituse stimuleeriv toime. Desinfitseeriva toimega, kasutatakse põiepõletiku puhul. 17. mis iseloomustab droogidest valmistatud Galeeniliste prepaaraatide koostist (3)? 1) TA on kompleksina, raviefekti ei saa täpselt prognoosida 2) TA sisaldus on varieeruv, raviefekt pole alati kindel 3) Peale TA koostises on ka kõrvaaineid, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid. 18
PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum)
Sojavalk on heade raviomadustega, madala kalorsusega ja kergesti seeditav. Erinevalt loomsest valgust ei sisalda sojavalk kolesterooli. Menofemin kapslid sojakontsentraat, vitamiinid, mineraalid. Vähendab üleminekuaastate ajal ja sellele järgnevalt tekkivaid tervisehäireid, aitab kompenseerida naissuguhormooni vähenemist, tasakaalustab üleminekueas naiste toitainete vajadusi. 3. Leesikaleht (Folium Uvae ursi)- Kuseteid desinfitseeriv, kuseeritust soodustav. Leesikatõmmist ei tohiks kasutada kauem kui 7 päeva ning sagedamini kui 5 korda päevas. Sobib hästi põiepõletike korral. Toime avaldub 1-3 päeva jooksul. Enamasti värvub uriin rohekaks, rohekaspruuniks ja hakkab ebameeldivalt lehkama. Keelatud alla 12-aastastele lastele. Vastunäidustatud rasedatele. Pohlaleht (Folium Vitis idaeae)- Kuseteid desinfitseeriv, kuseeritust soodustav. Ei tohiks kasutada
Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne. Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks. Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed. 3 Kaldataimestik
ektomükoriisat teisega. Seened: vaid kottseente erinevad rühmad. Taimed: vaid paljas-seemnetaimed Lisaks mantlile ja hartigi võrgustikule juureraku-sisene kolonisatsioon Mantel õhuke Arbutoidne mükoriisa; seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik Seened: kandseened. Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales). Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa; Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele. Seened: kandseened. Taimed: klorofüllita, harilik seenlill Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse
kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri.
Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Põhjavesi asub sügaval ja pole taimedele kättesaadav. Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad
annaabi.ee 
