Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Urram". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
urram, teavik, helisalvestis, teaviku, muumioru, infosüsteem, tarkvara, urania, parool, sihtasutus, märksõna, reale, parooli, lepland, lenna, marc21, isbd, standardid, laadida, ester, funktsionaalsus, kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, perioodika, registreerimine, komplekteerimine, realiseeritud, infosüsteemide, sihtasutuse, arendajaheliraamatuid. 1962-1992 - Tallinnas toimetati riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas punktkirjas raamatuid. 1968 - Tallinnas pimedate ühingus loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliraamatuid. 1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda. 1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele. 1996 - Heliajalehtede ja -ajakirjade stuudio hakkas tööle sihtasutuse osana. 5 1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus.
Statistilised numbrid näitavad millises vanusegrupis on kõige enam laenutajaid- kas enamasti laenutavad õpilased või külaelanikud. Vastavalt sellele saab jällegi kirjandust valida. Läbi statistiliste näitajate õpib raamatukoguhoidja oma külastajate vajadusi rohkem tundma. Järgmine kasutajate rühm on lugejad, antud töö kontekstis on nendeks õpilased, õpetajad ja koolitöötajad. Nemad saavad programmi abil otsida huvi pakkuvat teavikut, pikendada interneti teel käesoleva teaviku tagastustähtaega. Kolmas kasutajate rühm on teised raamatukoguhoidjad. Programm soodustab raamatukogude vahelist koostööd, sest selle abil on võimalik vaadata infot teavikute kohta, mida oma raamatukogus pole ning neid siis tellida teisest raamatukogust. 8 3.3 Laenutusprogrammi kasutamise protsess Laenutus soov Lugeja tuleb raamatukokku
Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram, RIKSWEB ja ESTER NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“, leiate Abja Raamatukogust? Kolm eestikeelset trükitud raamatut. Sarjad: Seiklusjutte Maalt ja Merelt Aasta: 1958-1958 Keel: Eesti keel Raamatukogud: Abja raamatukogu 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri?
19. Mis on teadusraamatukogu? Teadusraamatukogu on teadustööd ja -töötajaid teenindav raamatukogu; Teadusraamatukogu põhifunktsiooniks on vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. 20. Mis on teadusinformatsioon? Teadusinformatsioon on teadusliku sisuga informatsioon mis tahes andmekandjal. 21. Mis on rahvusteavik? Rahvusteavik on eestikeelne, Eestis ilmunud muukeelne, välismaal ilmunud Eestit käsitlev ja/või eesti autoritega seotud teavik mis tahes andmekandjal. 22. Rahvusraamatukogu määratlus/definitsioon. Rahvusraamatukogu on raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest. 23. Kõrgkooliraamatukogu määratlus/definitsioon. Kõrgkooliraamatukogu on raamatukogu, mille põhifunktsioon on teenindada üliõpilasi, akadeemilist koosseisu ja spetsialiste ülikoolides ning teistes kõrgharidust andvates õppeasutustes
teenuste hindamiseks vajalike statistiliste andmete osas. Elektrooniliste teavikute kogu · Erinevalt traditsioonilistest ressurssidest ei ole elektroonilistel ressurssidel sageli füüsilist vormi ega piire, ning see mõjutab nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist. Elektrooniliste teavikute kogu Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti teavik e. dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu kahest laiast kategooriast: · üksused, mida raamatukogu haldab otse (nt digiteeritud sisu, veebilehed, pildid) · üksused, mille kasutamiseks raamatukogul on litsents ja millele võimaldatakse kaugpöördust (remote access) (nt andmebaasid, e-ajakirjad, e- raamatud). Elektrooniliste teavikute kogu · Need erinevused ei ole üksteist välistavad.
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend Moodle'sse. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on
(AskJeeves) 9 Kataloogiteenused pakuvad vahendeid inimeste ja arvutite otsinguks võrgus. Infosüsteem Infosüsteem on info kogumise, säilitamise, töötlemise, väljastamise ja kasutamise süsteem. Kui infotöötluses kasutatakse arvutit, on tegu automatiseeritud infosüsteemiga. Automatiseeritud infosüsteem koosneb: riistvara, tarkvara, infovara (andmebaas, AB juhtimise süsteem), mudelvara (kasutajaliides). Infootsisüsteem Infootsisüsteemiks nimetatakse seostatud koostöötavate üksikosade kogumit, mille peaeesmärgiks on süsteemile esitatud infopäringute vastusena antud infomassiivist otsida ja väljastada soovitud elemente. Infootsisüsteem on meetodite, tegevuste, protsesside ja tehniliste vahendite kogum, mida kasutatakse
Märkssõna võimaldab otsida teemat, aga sõnaotsing on laiem. Sõnaotsinguga leiad iga sõna autorite, pealkirjade, ilmumisandmete, märkuste ja märksõnade hulgast. Sõnaotsingut tuleks kasutada nende kirjete puhul millel pole märksõnu. Märksõna tuleks kasutada juhul, kui teada on teema, aga puudub selgetähenduslik sõna. 5. Mis on Liitotsing? Milliste tunnuste abil saab otsingut sooritada ja/või täpsustada/piirata? Liitotsing on teaviku otsing, mis võimaldab ksutada kuni kolme välja. Otsingut saab täpsustada keele, tarviku laadi, eksemplari asukoha ja ilmumisandmete järgi. 6.Millise käsunupu abil saab raamatut tellida? Millised andmed tuleb tellimiseks sisestada? TELLI käsunupu abil saab teavikuid tellida ja järjekorda panna. Sisestada tuleb raamatukogu kust soovid tellida, laenutuspunkt, vali teaviku eksemplar ja oma kasutajatunnus ja salasõna, sellisel juhul rohkem andmeid ei küsita. 7
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas ,,Valge", leiate Viljandi Linnaraamatukogust? 2 raamatut (1. Röövitud : põgenemine Süüriast; 2. Julmus : traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri
etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms. Infovajadus ja infootsingu tüübid · Teaviku-ehk dokumendi otsing otsitakse andmeid konkreetse teaviku või dokumendi kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist.
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. http://www.tlu.ee/files/arts/2663/Yliopdd1de09350ec87f563d24a5ef645117b.pdf 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud).
psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, märksõna kultuuridevaheline , märksõna psühholoogia, Leiti 1 kirje. Kirje: Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 3) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester esileht, UDK/MESH, otsisõna 004.738.52 (035). Leiti 74 kirjet Kirje: Bradley, P. (2002). The advanced internet searcher's handbook. London : Library Association. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Tallinna Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika.
annaabi.ee 
