Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha
salvestab selle mällu ebameeldiva tundena.. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" . Tunnetada saabki ainult nähtusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud. Selgeltnägija Luule Viilma ütleb et maailmatunnetus algab siis kui sa otsid vastuseid oma sisemaailmast, enda sees kõige sügavamates aukudes ja urgastes urgitsedes, kõige valusamaid kogemusi paitades, ning ennast armastades just sellisena nagu sa hetkel oled. Olgu sul mistahes vead. Me vajame tunnetust, et olla terviklik. Toetudes sellele väitele saan öelda, et mistahes olukorra muutus, elusündmused, ebaõnnestumised tekitavad uusi küsimusi ja inimesed hakkavad jälle otsima vastuseid, mis panevad tunnetama maailma hoopis uue nurga alt. Nt ma ei saa praegu võrrelda kuidas tunnetasin maailma 1.klassis ja kuidas tunnen praegu. Mu
Ka tema kõne polnud meeldiv ning söögilauas polnud temaga enam lõbus. · Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. · Wilde kohta hakkasid liikuma kuulujutud, et ta kõndivat ümberriietatuna kõige mustemates urgastes ning ta lasi nendel kuulujuttudel kasvada. Sellele aitas kaasa valitsemishimulise ja tujuka lordi mõjuvõim tema üle, kelle jaoks ta pidi sõprust lunastama, kuid millegipärast ei lasknud ta tast lahti. · Kui 1895.aastal Alziiri läheb, arvavad kõik, et ta põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabub ta 1895. Aasta veebruaris oma näidendi ,,The Importance of Being Earnest" esietendusele Londonisse. Markii üritas
- Lapsena tahtis Theo saada lauljaks - Peeter äikest ei kartnud, kui oli eelnevalt teinud vajaliku nt aknad sulgenud, polnud rauast asjade läheduses jne, arvutas välgu kaugust, lõpuks tüütas teda nurgas istumine ära ja ta läks rõdule, hiljem veendus, et midagi ümbruses ei juhtunud ega pole süttinud, nägi veidrat und UDU - Eero oli maalaps, ent ebatavaliselt närviline, maaelust ei luuletanud ja ka loodust oli vähe, nüüd luuletegevus urgastes, garaazides, baarides, tegelane tihti pohmellis, leiab et ükski asi ei jää alles ja selle pärast peab asju silmitsema, leiutamine ületab piirid, arutleb kiire elu arengu üle, hindas masinaid ehkki ta oli luuletaja, meenutas lapsepõlve kuidas mängis masinalaenutusjaama - Mustamäele saabus ootamatu külaline Tulemaalt, poliitiline põgenik, väga viisakas, jõi vähe alkoholi, raske mõista teda, sest rääkis inglise/vene keeli vigaselt, vaikne,
Kuigi ma sel kombel oma mõistusele, kui mitte lausa südametunnistusele, tolle äsja kirjeldatud fakti varmalt ära seletasin, ei jätnud see ometi mu mõttekujutusele sügavat mõju avaldamata. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassi viirastusest; ja selle aja jooksul valdas mu südant uuesti ebamäärane tunne, mis tundus olevat, aga ei olnud, südametunnistuse piin. Hakkasin koguni kahetsema, et olin looma kaotanud, ja vaatasin viletsates urgastes, kus ma nüüd tavaliselt käisin, ringi, et leida mõnda sama liiki ja umbes sama välimusega lemmikut, kellega teda asendada. Ühel ööl, kui ma pooljoobnult istusin ühes enam kui kurikuulsas urkas, äratas äkki mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud.
olukorra paranemiseks. Teine teos „De Profundis“ (sügavikust)- maailma pikim armastuskiri. Wilde arutleb tema ja Alfredi tundeid. Lootis, et midagi säravat luues hiilgus taastub. Midagi sellist ei loonud. Lootis, et tema pere kolib Prantsusmaale. Naine seadis tingimuse, et mees peab aasta korralik olema. Alfred surus peale end, saigi kokku ja kõik läks endistviisi. Markii sai teada, sulges poja pangaarve. Sundis lahku minema. Wilde küll üritas, aga asja ei saanud. Aeles urgastes, otsis kõhutäit. Pariisis leidis toetaja, andis peavarju, süüa. Mees ise ei võtnud 48 end käsile. Tekivad ägedad peavalud, selgub, et on ajukasvaja. Kaugele arenenud, raha operatsiooniks pole. Elu lõpu veedab alkoholiuimas, et mitte tunda vaimset, füüsilist valu. Olevat olnud jäljendaja. Ise ütles, et ongi teisendid. Eeskujudeks Hans Christian Andersen, Flaubert, Balzac, Poe
Oma perekonnast oli ta siiski saanud mõnesuguse kasvatuse ja kombed, kuid oli liiga noorena kodust lahkunud, liiga noorena tutvunud garni-sonieluga, ja iga päevaga hõõrus kare sõduririhm aadlimehe lakki järjest vähemaks ja vähemaks. Kuigi ta mingi säilinud kohusetunde tõttu Fleur-de-Lysi juures aeg-ajalt veel võõrsil käis, tundis ta siin siiski kahekordset ebamugavust: esiteks sellepärast, et ta oma armastust oli pillanud igasugustes urgastes, nii et mõrsja jaoks ainult 1 3 4 vähe järele oli jäänud, ja teiseks sellepärast, et ta alati nii hulga pedantsete, kinninööritud ja hästikasvatatud preilide seas kartis oma lobama harjunud suu pärast, et sealt äkki midagi kõrtsiloritaolist välja ei lipsaks. Mõeldagu, kuidas see mõjuks! Muide liitus see kõik suurte pretensioonidega elegantsi, riiete peenuse ja käitumise kohta. Igaüks otsustagu selle üle, kuidas ise tahab. Mina olen ainult kroo-nikakirjutaja.