nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad. Nad panevad valge lina puu alla ning raputavad puud. Kangestunud liikmetega liblikad ei suuda urbadest kinni hoida ning kukuvad linale, kus neid saab lähemalt uurida. Kevade arenedes hakkavad õitsvatele pajudele konkurentsi pakkuma teised nektarit pakkuvad õistaimed. See ei tähenda aga, et putukate huvi pajude vastu väheneks. Nüüd lendavad kohale teised putukad. Nende hulka kuuluvad pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad. Neid ei huvita pajuõitest saadav nektar, vaid urvad, paju tüvi, oksad, pungad, lehed ja isegi juured.
("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Laiub surm nagu lävi
Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest. Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Sigimine ja areng Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast.
Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasi liikumiseks.Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest. 7 Foto 3. Lendorav pesaõõnes. 4. Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Suvel ning sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad
Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – noorendikud ja lageraielangid, mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasi liikumiseks.Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest.(Lisad: pilt nr. 2 ) 5 Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Suvel ning sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit
erinevate puuliikide koorest ja noortest kasvudest arstimite põhjal on valminud arstirohud, mida on võimalik osta nüüdsetest apteekidest. Mõningal määral kasutavad rahvaliku käsitöö valmistajad nüüdki kasetohtu, paju- ja männikoort. Riidevärvimisel on käsitöö huvilistel küllap üsna perspektiivne kasutada vanu värviretsepte, kus sobiv toon saadakse teatava puu koore tarvitamisel. PUUDE URVAD, ÕIED JA VILJAD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puude urbadest olid talurahva seas, nii nagu tegelikult ka tänapäeval, väga populaarsed paju urvad. Need tõusid inimeste tähelepanu keskpunkti kevadpühade ajal. Ammustest aegadest on olnud rahval kombeks ehtida ruume urbades pajuokstega palmipuude ja lihavõtte pühade ajal märtsis aprillis. Kristlikuks põhjenduseks kombele on olnud see, et kui Lõuna Euroopas olid nende tähtpäevade sümboliteks palmi või õlipuu oksad, siis Põhja Euroopas, kus neid taimi ei leidu, asendati nad