amatöörastronoom, kes nimetas Neptuun on diameetrilt väiksem uue planeedi kuningas George ja massilt suurem kui Uraan, 3. auks, kui see nimi ei leidnud oma massilt 17,5 korda on poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi ruumalalt 42 korda suurem Uraan, mille pani saksa Maast. Neptuuni on külastanud astronoom Johann Elert Bode. ainult Voyager 2 25.augustil Uraanilt on leitud vesinikku, 1989 aastal.Neptuunil on 8 heeliumi,metaani ning vähesel teadaolevat kuud. määral atsetüleeni.
Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. Mida rohkem ekvaatori suunas, seda lühemaks nad muutuvad. Kaks korda Uraani aastas ("kevadel" ja "sügisel") teatud ajavahemiku jooksul vahelduvad öö ja päev nii-öelda normaalselt -- mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. VÄRVUS Uraanilt on leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. PILVED Pilvede omavahelised kiirused on suurusjärgus 100 m/s ja nad liiguvad (st. tuul puhub) planeedi pöörlemisega samas suunas. Raadiovaatlustega leiti sügavamal atmosfääris tihe pilvekiht, mis koosneb ilmselt metaani jääst
päev nii-öelda normaalselt -- mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986 (kaks päeva enne kosmosesüstiku "Challenger'i" katastroofi). Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et raadiosignaalidel kulus siiajõudmiseks 2 tundi ja 45 minutit
16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine: Tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades"). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda.
massi. Saturni keskmine tihedus on ligikaudu 0,687 g/cm³, mis tingib ka asjaolu, et ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. 13. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse kui ka keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Planeet ei pöörle Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid peaaegu risti, sest tema telje kaldenurk on ainult 8 kraadi. Pöörlemisperioodi väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise
Kaks korda Uraani aastas ("kevadel" ja "sügisel") teatud ajavahemiku jooksul vahelduvad öö ja päev nii-öelda normaalselt - mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986. Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et raadiosignaalidel kulus siiajõudmiseks 2 tundi ja 45 minutit
päev nii-öelda normaalselt -- mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986 (kaks päeva enne kosmosesüstiku "Challenger'i" katastroofi). Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et raadiosignaalidel kulus siiajõudmiseks 2 tundi ja 45 minutit
pilvkatte liikumiskiirusest. Uraani kiirus tiirlemisel ümber Päikese on 7 km/s. Uraan tiirleb ümber Päikese "külili asendis" tema pöörlemistelg justkui lamab orbiidi tasandis. Mõne astronoomi arvates läks telg paigast ära miljoneid aastaid tagasi, kui Uraan põrkas kokku mingi teise planeediga. /1, lk 32-33/ 4 Tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keemilise koostise osas on Uraanilt leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti kollast ja punast päikesekiirgust, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107 000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986 aastal. Seal tehtud avastused näitasid, et pilvede omavahelised kiirused on suurusjärgus 100 m/s ja nad liiguvad planeedi pöörlemisega samas suunas. Raadiovaatlustega leiti
oma telje umbes 16 tunniga. Uraanil on väga unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Selle omapärasuse tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis on mõnevõrra sarnane polaaraladel valitsevaga. Nii polaaröö, kui polaarpäev kestavad 42 maapealset aastat (9). Uraan on hiidplaneet, mille läbimõõt ületab maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Tema tiirlemisperiood on 84 aastat ning keskmine kaugus päikesest 19.2 aü. Uraanilt on spektroskoopiliste vaatlustega leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus (9). Tänu moodsale tehnikale leiti ka Uraanil rõngad (5 tükki). Need on väga kitsad ja järskude servadega. Kuid arvatavasti moodstub aja jooksul osakeste kokkupõrke tulemusena üks ühtne rõngas (9).
fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom. Ta nimetas uue planeedi kuningas George 3. auks, kui see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode. Uraanilt on leitud vesinikku, heeliumi,metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda on ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult Voyager 2 25.augustil 1989 aastal. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane
Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel ei paista mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on tal täiesti unikaalne pöörlemisasend-see asub enam- vähem tema orbiidi asnedis. Pöörlemistelje sellise asnedi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraanilt on kokku leitud 11 rõngast, mis on väga kitsad ja järskude servadega ning seega väga raskesti märgatavad. Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani 15 kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest.Näib, et
nii-öelda normaalselt: mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. [6] - 21 - Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus.[6] "Voyager 2" poolt tehtud mõõtmised kinnitasid magnetvälja olemasolu Uraanil. Ootamatu oli aga see, et magnetväli on pöörlemistelje suhtes 60 nurga all, meenutades sellega pulsareid.
annaabi.ee 
