Uppland Uppland (rootsi hääldus: [epːland]) on ajalooline provints Rootsi idarannikul, Stockholmist põhja pool. See piirneb Södermanlandi, Västmanlandi ja Gästriklandiga. See on piiratud ka Mälareni järve ja Läänemerega. Seal asub 2 maakonda, Uppsala maakond ja Stockholmi maakond. Esmane mainimine maakonna kohta on aga pärit 1296. aastast. Uppland on 12,813 km2 suur ja suurem osa sellest on Uppsala maakond ja sel alal elab ligikaudu 1 603 000 inimest. Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on
Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse
Västerbotten Västernorrland Västmanland Västra Götaland Örebro Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge Bohuslän -Dalsland Halland Ojamaa Skåne Småland Västergötland Öland Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland Gästrikland Hälsingland Härjedalen Jämtland Lapimaa Medelpad Norrbotten Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna Närke Sörmland Uppland Värmland Västmanland Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale
Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland Ajaloolised maakonnad Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland - Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland 5 AJALUGU Eelajalugu Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas
klaasoterdis - bütsantsiaegse kärgsulatuse liik rahvasterändamise aja kunstis, kus sulatise asemel asetatakse kuldvaheseinte vahele vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaaspärlid loomornament - loomariigist pärinevaist motiividest koosnev ornament, mida on esinenud nii eel- kui ajaloolisel ajal Vendeli kultuur - rahvasterändamise ajastu viimane periood Põhjamaades (600-800.a.).Nt. Uppland Rootsis ruunikiri - vanade germaanlaste peamisi mälestuskividele jäädvustatud kiri ruunikivi - enamasti viikingiaegne loom- ja taimornamendi ja looklevale lindile paigutatud ruunikirjaga mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolisi andmeid, surmakoht ning -põhjus ja kivi püstitaja nimi. Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe
Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro - Östergötland. AJALOOLISED MAAKONNAD. Götalandi maakonnad Blekinge - Bohuslän -Dalsland Halland - Ojamaa - Skåne - Småland - Västergötland - Öland - Östergötland Norrlandi maakonnad Ångermanland - Gästrikland - Hälsingland - Härjedalen - Jämtland - Lapimaa - Medelpad - Norrbotten - Västerbotten. Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland. AJALUGU. Eelajalugu Peale viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütt-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 - 1700 eKr) põldnikud . Sellele järgnes pronksiaeg (1700 - 500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr - 1050). Rootsi ühiskonnad jäid eel-kirjaoskuslike hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid
Hästiarenenud vasetöötlemine (kirved, ehted). Mitmed lokaalsed kultuurirühmad. Saksi-Tüüringi rühm. Siin kera- v peekrikujulised savinõud. Nöörornament, hiljem ka kuuseoksamotiiv. Merevaik, vaskrõngad. Kuul- või keraamforad. Peetakse omaette kultuuriks, millel nöörkeraamika kultuuriga rida ühiseid jooni, eksisteeris sellega samal ajal ja kohas. Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti,
keskmena. Taheti saavutada tunne, justkui seisaksid sa aasal järve lähedal - ja see järv on omakorda seotud merega, on osaks ühestainsast veest. See ühendab kõik maad ja maailmaosad ning tunnistab samahästi nii itaalia templeid kui hiina majakesi ja türgi paviljone. Hagaparkenis tuleb ringi jalutada ja nautida ümbrust kõigi meeltega. Piper avas jalgteedelt vaateid, et tekitada ümbritseva maastiku ning topograafia kogemise võimalusi. Forsmark, Uppland. Forsmark'is kaevandati rauamaaki ja sulatati rauda. Mõis koosnes töölisasulast ja mõisapargist. Forsmark on üks paremini säilinud ja rikkalikuma "sisustusega" parke Rootsis. Looklevad teed, kanalid valgete kaarsildadega, tempel peegelseintega, eremiidionn, kuusekoorega kaetud tempel... Kujukesed ja mälestussambad. Mõisa valged hooned tiigi peegelduses. Metsas on lagendik rüütliturniiride jaoks ja ka väike metsajärv.
annaabi.ee 
