Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus) 2004-2008 Eesti meister Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha. Tema saavutused: 2004 Ateena olümpiamängudel 3. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 3. koht 2001 Pekingi universiaadil 1. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 4.koht 2002 Müncheni Euroopa meistrivõistlustel 5.koht 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 7.koht
Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47 · Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54 · Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008 · Pekingis olümpiamängudel olümpiavõitja viskega 68,82 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 68,38
järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega suutis seda ületada alles Eesti 2000. aastate esisprinter Katrin Käärt. Veel aste edasi nihutas õrnemasoo kiirjooksu taset Egel Uljas kes osales ainsa Eesti naiskiirjooksjana 2004. aasta Ateena olümpiamängudel. Esimese suuremate tiitlivõitudeni jõudis 2005. aastal tõkkesprinter Mirjam Liimask, kes võidutses nii U23 Euroopa mietrivõistlustel kui ka Universiaadil. Ala esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka 200m (23,05s) Eesti rekordid. Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 1971) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes. Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 ...
● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel
Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17.10) ning hüppas sügisel Mexicos toimunud universiaadil 17.20. 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks tõusis Jaan Jürgensteini ja Vitold Krejeri õpilane elu parimasse vormi. Kuigi Liidu spordiametnikud lootsid Viktor Sanejevi neljandat järjestikust kulda, rikkus selle plaani Eesti maasportlane Jaak Uudmäe. "Viimased jõulised sammud, täpne paku tabamine ja kolm võimsat tõusva kaarega hüpet. Mõned kaasmaalased on püsti karanud ja karjuvad päris meeletult. Vaadanud tagasi maandumisjälgedele,
aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus. Gerd Kanter OM 2008 Pekingis kuld kettaheites. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.MM 2005 Helsingis hõbe. 2007 sakas kuld. 2009 Berliinis pronks IAAF-i finaalvõistlustel 2005 Monacos 2. Koht, 2006 Stuttgartis: 2. koht, 2007 Stuttgartis: 1. Koht, 2008 Stuttgartis: 1. Koht. EM 2006 Göteborgis: hõbe. Universiaadil 2005 Izmiris: kuld. Kasutatud allikad: · http://www.omkuld.ee · http://et.wikipedia.org · http://sport.err.ee
juulil 2008.aastal Belgias, joostes uueks rekordajaks 3.38,80 ja purustades sellega 1966. aastast Mart Vildile kuulunud rekordi. Talle kuulub ka Eesti rekord 2000 m jooksus 5.06,02 (püstitatud 18. juulil 2008.aastal Joensuus kergejõustikusarja Eliittikisat võistlusel)." (Spordiinfo 2013) Pikamaajooksu esimese distantsi, 3000m Eesti rekordi omanik on Toomas Turb.Väga vana rekord 1981.aastal joostud Budapestis ajaga 7.48.Ta on saanud 10 000 m jooksus universiaadil kulla (1981), MK-l 6. (1981) ja EM-il 15. koha (1982), NL-i rahvaste spartakiaadil hõbeda (1983). Tulnud 197987 kesk- ja pikamaa- ning murdmaajooksus 20 korda Eesti meistriks.Aastast 1979 kuni 1988 on võistnud kõik Eestimeistrivõistlused. (Spordiinfo 2013) 5000m ja 10000m rekordid kuuluvad Enn Sellikule.1976.aastal Podolskis jooksis ta 5000m ajaga 13.17, mis siiani kehtiv Eesti rekord.10000m jooksis 1978.aastal Prahas ajaga 27.40. (Wikipedia 2013)
samal aastal ka Eestit krossijooksu võistkonda. Laine Erik-Kallas alustas oma sportlasteed 14-aastaselt Türi rajooni meistritiitli ja 100 m jooksu rekordiga 13,2, tehnikumis juhendas teda Hans Lööper. Kahel korral kaitses Laine Erik NSV Liidu spordiau olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos ta tuli naiste 800 meetri jooksus kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal. Lisaks edukale esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri jooksus 1967. Aasta varem kuulus ta Londonis maailmarekordi püstitanud NSV Liidu naiskonda 3 x 800 m joosksus. Tollastest tegijatest ei saa nimetamata jätta ka keskmaajooksjat Vladimir Freid. Andeka keskmaajooksjana kerkis esile türilane Enrik Lang. Ta oli noore poisina põdura
aprillil 1981) on eesti mitmevõistleja. Aastal 1996 lõpetas ta Kihelkonna Põhikooli ja 1999 Kuressaare Gümnaasiumi. Aastal 2004 lõpetas ta Tallinna Ülikooli kehakultuuri eriala. Madis Kallas on Eesti kümnevõistluse koondise liige. Senised saavutused: Eesti meister meeste seitsmevõistluses 2004 (5599 punktiga). Eesti meister 4×400 m teatejooksus 2008 (3.21,79) Eesti meister 4×110 m tõkkejooksu teatejooksus 2005 (1.02,64) Euroopa Karika Superliiga 1. koht Eesti koondises 2004 ja 2005 Universiaadil Ýzmiris (Türgi) 4. koht kümnevõistluses 2005 (7644) Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis 2006 17. koht kümnevõistluses (7503) 18. juulil 2004 võitis 7763 punktiga Fred Kudu mälestusvõistluse Tartus Isiklik rekord kümnevõistluses 7972 punkti (Arles 2006), seitsmevõistluses 5806 punkti (Tallinn 2007) 3.6 Valter Külvet 9. veebruaril 1964. aastal sündinud Valter Külvet sai isa Toomase innustusel ja juhendamisel Õisu-mail põlvepikkuse poisina spordiaabitsa selgeks
annaabi.ee 
