"analüütilise masina" konstrueerimist. Täiendas Babbage ideed. Võttis kasutusele perfolindi süsteemi. II maailmasõda Sakslaste legendaarne Enigma IV 1936 aasta. Inglased leiutasid mehaanilise arvuti BOMBE 1939 aasta, Enigma murdmiseks. 1943 loodi kiirem arvuti Colussus, elektronlampide põhimõttel. Colussus esimene kaasaegne arvuti, tänapäeva mõistes. Zuse 1936 a. releedel töötav arvutusmasin Z3 Z3 esimene programmjuhtimisega universaalarvuti. Programmeerimiskeel PLANKAKÜL Leitused kadusid ja jäid seisma II ms. tõttu. Saksa valitsus ei rahastanud projekte ja kõik hääbus. Mark I 1944 a. Harvardi Ülikool Howard Aiken Perfolintide põhimõttel Töö kümnendsüsteemis, seega ei peeta arvutiks. Turing Alan Mathison Turing (1912 1954) Tuntud kõigile küberneetika tõsisematele huvilistele. Turingi masin (1936 a.) Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt
esimesel lehel. 4. Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele). 5. Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm. Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksamaa Liitvabariik 8000 arvutiga. 6. Kirja suurus 14, joondamine mõlema ääre järgi (rööpjoondus), läbijoonitud kiri, kahekordne reavahe. USA firma Ragen Precision Industries esitleb esimest taskukompuutrit, mis kaalub vaid 110 grammi ning on varustatud vedelkristallkuvatablooga. USA-s algab võitlus arvutikuritegevusega. 7
Samal aastal lõid Ukraina NSV TA Matemaatikainstituudi teadlased akadeemik S. Lebedevi (1902-1974) juhtimisel NSV Liidu esimese universaalne elektronarvuti ( ). Arvutis oli umbes 2000 elektronlampi. 1952. aastal ehitati elektronarvuti i eeskujul suurarvuti (). sooritas 8 00010 000 tehet sekundis ja oli omal ajal maailma kiireim. Põhimälu mahutas 2 048 39-kohalist kahendarvu. Tollel ajal oli see arvuti Euroopa võimsaim universaalarvuti. 1953. aastal algas arvuti Strela seeriatootmine. Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini, järgmise aastkümne jooksul oli IMBi käes 70% industriaalsest arvutiturust. Hakati tootma seeriaarvuteid: Minsk, 1954 Ural, Kiiev, Razdan. Esimesed arvutid mida meie kasutasime, kasutasid seadet nimega elktrooniline trumm.
Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] *Spetisaalse riistvara realiseerimiseks on tohutu hulk erinvaid võimalusi: a). Programne realisatsioon(universaalarvuti baasil) Universaalarvuti baasil spetsiaalse riistvara reaiseerimiseks ühendame me oma personaalarvuti paralleelpord külge juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. (Programne on realisatsioon selles mõttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mälus säilitatava programmina, mida protsessoris käskhaaval täidetakse). (+: Lihtne teha muudatusi, saab kasutada harjumuspärast tarvara; -: aeglane, füüsilised mõõtmed ei ole vastuvõetavad). b)
Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti. 3. SPETSIAALSE RIISTVARA REALISEERIMINE Programne realisatsioon (universaalarvuti baasil) ühendame personaalarvuti paralleelpordi külge juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi täitmiseks. Plussid: lihtne teha muudatusi, saab kasutada harjumuspärast tarkvara. Miinused: aeglane, füüsilised mõõtmed pole vastuvõetavad. Programne realisatsioon (mikrokontrolleri abil) mikrokontroller on ühel kristallil realiseeritud arvuti. Seal on CPU, taimer, liidesed, ALU, RAM jne
Hilisemal on jätkatud nende kaartide kastutamist sellistel juhtudel ka arvutis jääb puudu vajalikest pesadest 7. Arvutid ja nende ajalugu Programmjuhtimisega arvuteid hakati tegelikult ehitama 1930-ndate aastate lõpus. 1937 Bulgaaria päritolu insener J.V. Atanasoff (USA-s) alustas tööd matemaatilise füüsika võrrandite lahendamiseks mõeldud arvuti loomisel, jäi pooleli 1941 Saksamaa K. Zuse - maailma 1. programmjuhtimisega universaalarvuti Z3 (telefonireleedel) 1937-44 USA H. Aiken Mark-I (põhistruktuur nagu Babbage'i arvutil; programm perfolindil) 1943 dets. Inglismaa Colossus - 1. programmjuhimisega elektronarvuti, kuid mitte universaalne 1943-45 USA ENIAC - universaalne elektronarvuti (18 000 elektronlampi, 30 m pikk; programm pistikutega) 1951 USA Univac - 1. seeriaarvuti 1951 NSVL 1952 8000 t/sek (tol ajal Euroopa kiireim) Mõned sündmused 1938 Konrad Zuse valmistab esimese arvuti, mis töötab binaarkoodil
protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/väljundseadme, mälu ja aritmeetika-loogikaseadmega. Iga kaasaegne arvuti sisaldab pinu (stack) tegemise vahendeid. Milline lause kirjeldab pinu kõige paremini? Pinu kasutatakse protseduuride väljakutsumiseks. Milline toodud operatsioonisüsteemi iseloomustus on tõene? Ajajaotusega os lubab kasutajaid samaaegselt töötlusressursside juurde. Juurdepääsukontrolli eesmärgiks on autoriseerida kasutajaid.
Niisuguseid automaate nimetatakse autonoomseteks, kõiki ülejäänuid aga mitteautonoomseteks. Autonoomsete automaatide töö on täielikult määratud nende sisemiste olekutega e programmiga ning ei sõltu informatsioonist väljaspool automaati. Peale loetletud automaatide on olemas veel mitmed spetsialiseeritud diskreetsed automaadid; neist tähtsam on mikroprogrammautomaat. Mikroprogrammautomaadi idee esitas M V Wilkes 1951. aastal. Ta võttis selle kasutusele universaalarvuti töö juhtimiseks. Kui tavaliselt arvuti ise juhib mingit protsessi, siis mikroprogrammautomaadi korral on tegemist automaadiga, mis juhib teist automaati, s. o arvutit ennast. Mikroprogrammjuhtimise põhimõtteid on rakendatud ka robotite ja tööpinkide juhtseadmetes. Abstraktse automaadi matemaatilise kirjeldamise tulemuseks võivad olla: 1) algoritmide graaf- ja plokkskeemid, 2) siirde-, väljundi- ja olekutabelid, 3) loogikavõrrandid, 4) auto-
annaabi.ee 
