Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus. Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud. Riigis on olemas avalik sektor Riigivorme Valitsusviis: monarhia(põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne) Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium Maa-alalt võib olla suur, kuid hägus. Feodaalriik Monarh, võim oli jagunenud feodaalide-sõjameeste vahel. Seisusteriik Absolutismiga kujunes riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste
Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks
kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikuid rahvas otseste valimistel. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi, Neid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus , nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud
ühiskonnastruktuur suuresti muutunud ning seetõttu on raske järeldusi teha. Kuningad armastasid end näidata kui väejuhti, tekstides ülistati võite vaenlaste üle. Kuningas alandab tüüpiliselt vangi. Linnriikide vahel toimusid kroonilised sõjad. Kuna võim käis pidevalt ühe või teise linnriigi kätte, siis pole tänapäeval eriti kindel, mitmest maajade riigist saab rääkida, on räägitud 60 linnriigist aga ka nt 5 regionaalriigist (sellises süsteemis pole aga unitaarriike, tegemist on linnriikide konglomeraadiga, kus üks riik korjab teistelt andameid). 9. sajandil toimus maajade aladel järsk langus (nn maajade katastroof), mille põhjus pole teada. Linnade elanikkond vähenes, kuningat võim kahanes ja kaovad glüüftekstid ning seega ka kirjalikud andmed. Ühe põhjusena on välja toodud maa üleharimine, ka kliimamuutus ning ka lakkamatud konfliktid. Ilmselt oli tegemist mitme põhjuse kokkulangemisega. Seega lõpeb 9. sajandil maajade klassikaline periood
Rahvusvaheline õigussubjektsus osariikidel puudub. Rahvusvahelisel areenil käsitletakse riigina föderaalriiki kui tervikut, mitte aga selle osariike. Küllalt sageli on föderatsiooni koostisosad olnud enne liitriigi moodustamist iseseisvad riigid. On aga ka selliseid föderatsioone, mille koostisosad pole kunagi riiklust omanud, nt. Kanada, Mehhiko, Austraalia. Unitaarriik on selline riik, mille üksikute koostisosade riiklust ei tunnustata. Samal ajal eksisteerib tänap. selliseid unitaarriike, kelle koostisosade staatus on väga sarnane föderatsiooni osariikide staatusele ja kelle koostisosadel on samuti nagu föderatsiooni subjektidel riigi väliseid tunnuseid. Selline osariigile lähedane staatus on unitaarriigi sellistel piirkondadel, millel on riiklik autonoomia või rahvuslik-riiklik autonoomia, näiteks Soomes Ahvenamaa, Hisp. kõik provintsid, Suurbritannias Kanalisaared.
annaabi.ee 
