majandusruumina. Samas ei ole tõenäoline, et me saame rääkida tulevikus Euroopa Liidust kui föderaalsest riigist selle täielikus tähenduses. Föderatsiooni saame defineerida olemasolevate föderatsioonide läbi ja ei saa sellele anda sisu, mida föderatsioonil ei ole seni kunagi olnud. Seega on föderatsioon rahvusvahelises kontekstis üks ja terviklik riik (ja mitte riikide liit) kõige sellega kaasnevaga. Erinevalt unitaarriigist on föderatsiooni osariikidel või liidumaadel siseriiklikes küsimustes teatav autonoomia, föderatsiooniti erinev, kuid osariigil ei ole õigust föderatsioonist lahkuda, teha iseseisvaid välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid ega omada iseseisvat välissuhtlust riigina. Tüüpilised föderatsioonid on USA, Saksamaa, Austria, India, Brasiilia jmt. Valdavalt omavad föderatsiooni osad pigem administratiivset omavalitsust kui riikide
Suhe valitsusega ja avalikkusega: Parlament on kui valitsuse käepikendus, rahvale esitatakse avalikke dramaatilisi diskussioone. Põhiroll: Esinduslik, seadusandlik Tööparlament: Suhe valitsusega ja avalikkusega: Parlament on kui valitsuse tasakaalustaja ja täiendaja, avalikkusega asised arutelud. Põhiroll: Poliitika kujundamine, kontoll. Valitsemistasandite vahelised suhted ja kohalik valitsemine 70. Mille poolest föderaalriik erineb unitaarriigist? Mis on konföderatsioon? unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. Liitriik, konföderaalriik ehk riikide liit 71. Iseloomustage lahutatud ja jagatud funktsioonidega föderatsioone. Lahutatud funktsioonidega vorm (dual) – keskvõimul ja föderatsiooni üksustel (osariigid) selgelt lahutud. Mõlemal kindlad funktsioonid ja üksteise valdkondadesse ei sekku. Osariikidel suur autonoomia. Näit. USA Jagatud funktsioonidega vorm (cooperative) –
21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss. c) Katse edendada või luua ühtsust erinevate väikeste riikide vahel. d) Soov koondada võim ja ressursid
Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on see, et ükski tasand ei domineeeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss. c) Katse edendada või luua ühtsust erinevate väikeste riikide vahel. d) Soov koondada võim ja ressursid
kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus unitaarriigist on, et ükski tasand ei domineeri teiste üle mitte üheski poliitilises sfääris. Põhiline on koordinatsioon, mitte hierarhia. Föderatsioonile on 5 mõistlikku põhjendust: a) Riigi geograafiline suurus, kuna nii on parem valitsusvõimu levitada. b) Eelnev tugevate riikide olemasolu, milledele ühise keskvalitsuse loomine võib olla vastuvõetav kompromiss. c) Katse edendada või luua ühtsust erinevate väikeste riikide vahel. d) Soov koondada võim ja ressursid
annaabi.ee 
