See toi kaasa ühiskondlikule hoolekandele mineva raha vajaduse kiire suurenemise, vaestemaks kasvas kiiresti üle kinnisvaraomanike taluvuse piiri. Paljud inimesed otsustasid maa harimata jätta ainuuksi selleks, et maksust vabaneda. Asja lahendamiseks moodustati 1817. aastal parlamendikomisjon ja 1834. aastal toimus sotsiaalhoolekandesüsteemi reform. Võeti vastu nn uus vaesteseadus (Poor Law Amendment Act). Leiti, et vallad olid liiga väikesed üksused ning moodustati nende liidud, unioonid (Poor Lam Unions). Nende tööd asusid juhtima vaestemaksu maksjate valitud hooldajate komiteed (Board of Guardians). Varasemad linnades olnud ametnikud (Oiverseers) muutusid sisuliselt arveametnikeks. Unioonide ülesannete ring kasvas kiiresti, sest need olid mõnda aega ainsad kohalikud riigivõimu teostavad institutsioonid. Nii seoti vaeste-maksuga sanitaar- ja kooliolud, mis tähendas, et selleks minevad väljaminekud tehti vaestemaksust kogutud tuludest. Riik omalt poolt hakkas maksma
1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks; 1323 sõlmiti Rootsi ja Vene vahel Pähklinäsaari rahu, millega määrati kindlaks oma huvide piir; 4.11.16 Põhjamaade unioonid Folkungite lõpp Rootsis Magnus VII/VI Erikson oli Rootsi ja Norra kuningas (1319-1364); Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem; Vastuolud aadlikega, kes suruvad läbi maaseaduse, mille järgi oleks kuningas valitav; Kuningas pani oma poja Hakoni 1354 Norra kunungaks; Taani-Hansa Liidu sõjas toetas Rootsi Hansa Liitu; Tekkis segadus Rootsi valitsemises Magnuse ja Hakoni vahel; Macklenburgi Albrecht;
Presidendil on väga laiad volitused. Ta nimetab ametisse nii peaministri kui ka ministrite nõukogu juhatuse. Ta võib nõuda, et parlament juba vastuvõetud seadused uuesti 15 päeva jooksul üle vaatab. President ei ole vastutav parlamendi ees. Presidendi võimu elluviija on peaminister, kelle vastutus parlamendi ees on piiratud. Kui peaministri valitsuse poliitika on vale, peab peaminister tagasi astuma ja president jätkab uue peaministriga sobiva poliitilise kursi elluviimist. 72. Unioonid, Konföderatsioon. konföderatiivne korraldus. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse ühise poliitilise või sõjalise eesmärgi saavutamiseks, mille struktuurorganid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Seda iseloomusta see, et ei ole ühtset maksu ega õigussüsteemi. On kaks reziimi. Poliitiline reziim: on riigivõimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatia v vabaduste ja õiguste olukorda
territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vadi on kohalikud esindused. Liitriigil on teatud ühisorganid, kuid peale nende on osariikidel iseseisvad seadusandliku ja täidesaatva võimu organid. Monarhiate vahel moodustatud liitriike nimetatakse unioonideks, mis jagunevad personaal- ja reaalunioonideks. Personaalunioonis ühendab riike ühine riigipea. Riigid kui rahvusvahelise õiguse subjektid. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud unioonid, mille eesmärk on teostada ühist riigikaitset. Üks riigipea ning rahvusvaheliselt tunnistatakse ainult uniooni. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Majanduskoostöö ja kaitse koostöö. Ühist riigipead ei ole. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, liituvate riikide ühise konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel
erisusi - näit pealinnad). Kus on jaotuse piir? Väikseim territooriumi haldusjaotuse üksus on selline, pärast mida vahetult järgmine on juba kinnistusüksuse tasand (krunt - elamu-, talu- või ettevõttekrunt jne). Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid: 1) ajaloos varasem vorm - unioonid, st monarhistlike riikide ühendused, mis moodustamise viisi ja eesmärkide poolest jagunevad: a) personaalunioonid, b) reaalunioonid; 2) ajaloos hilisem vorm ning kaasaeg - konföderatsioonid. Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea (monarh); reaalunioonid on riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil on oma riigipea (monarh).
annaabi.ee 
