ärkvel inimese omaga. Inimestel, kellel pole unehäired, suureneb südame löökide arv ja hingamine kiireneb ning ollakse liikuvam REM une ajal. Selle faasi ajal liiguvad silmad kiiresti erinvates suundades(mitte kõõrdi, vaid vaadatakse lihtsalt niiöelda igale poole). Sellepärast toimub REM unestaadiumi ajal palju unistamist, kuid keha on kogu selle aja jooksul halvatud. REM põhimõtteliselt koosnebki keha halvatusest ja aju tegevusest. Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM staasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%. How Much Sleep Do You Need? Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi
sellele, mis esinevad ehmumisel. Une teine staadium · aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (Kkompleksid), · üksikud deltalained · silmade liigutused on kadunud. · lihastoonus mõõdukalt alanenud. Une kolmas staadium · Deltalainete osakaal EEGs on 2050% . 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aegleaseks e. deltauneks. Une neljas staadium Deltalaineid on EEGs üle 50%. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. REMuni Normaalselt tekib esmakordselt keskmiselt 70 kuni 90 min peale uinumist esimese une tsükli lõpus · ajuelektrilise aktiivsuse tõusule ja on ligilähedane ärkvelolekule. · väga madala lihastoonusega;
(Veldi & Paavle, 2012) 2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni Keskmiselt 15-20 minutit kestvale pindmisele unele järgneb sügav uni. Esmalt lühiaegselt kolmas unestaadium, mis on sujuv üleminek neljandale unestaadiumile, mille keskel magame kõige sügavamini. Sügav uni moodustab öö jooksul täiskasvanud inimesel keskmiselt 20% uneajast ning selle une ajal taastub ja puhkab kogu organism. Neljandat 8 unestaadiumit iseloomustab kasvu hormooni kõrge kontsentratsioon, mis aitab kudesid uuendada. Sügava une puudusel langeb ka kasvuhormooni tase. Kui regulaarse uneajaga inimene mingil põhjusel ühel ööl magada ei saa, siis järgmisel ööl on sügava une protsent märgatavalt suurem kui tavaliselt. See tähendab, et organism taastab esmalt sügava une vajaduse see fakt kinnitab sügava une tähtsust. (Veldi & Paavle, 2012) 2.2. REM uni
kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada optimaalseks või tervislikuks. Unehäired Normaalse une struktuur (mREM-une faasid, REM-uni, neurofüsioloogiliste parameetrite tsirkaadsed muutused) Faasid. Esimene staadium: Ärkvelolekust uneseisundisse. Teeta-lained. Lihastoonuse alanemine. Kiirete silma liigutuste kadumine. Teine staadium: Silmade liigutused kadunud, K-kompleksid. Unespindlid Kolmas staadium: Delta lainete osakaal 20-50%. 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse sügavaks e aeglaseks e deltauneks. Neljas staadium: deltalaineid üle 50%. Lihastoonus madal. Rem-uni: tekib esmakordselt keskimselt 70 kuni 90 min pärast uinumist esimese une tsükli lõpus. Kiirete silmade liigutused. K-kompleksite, unespindlite või deltalainete ilmumine tähistab Rem-episoodi lõppu. REM-une ajal on: väljalülitatud kolm amiinergilist neuronaalset süsteemi: noradrenergiline (tähelepanu), serotoniinergiline (õppimine, mälu), histamiinergiline
kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi). Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2. unestaadium 50% kogu une ajast silmade liigutused on kadunud lihastoonus mõõdukalt alanenud. 3. unestaadium ja 4. unestaadium 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aeglaseks e. deltauneks. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine. 3.+4. unestaadium kokku 20-25% une ajast. Peale unetut ööd esmalt kompenseeritakse deltaune defitsiit ja seejärel REM-une defitsiit. Sügav uni domineerib 1 ja 2 unetsükli vältel ning seda on oluliselt vähem une teisel poolel.
annaabi.ee 
