kahelnud, kuna kõik tundub loogiline. Samas võib seda võtta kui kellegi tahet, et me nii mõtleksime. Meeled võivad meid petta. Kui me tahame kõigest aru saada, siis peame järelikult tegema maatasa kõik millesse me oleme terve elu uskunud, et mõista mis on õige. Autor toob näite unest ja ärkvelolekust. Inimene näeb unes tõeseid asju, kuna ei ole võimalik kujutleda seda, mida ei ole mõeldud. Seetõttu võib kogu meie reaalne maailm tegelikult tunduda unena. Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti
rkima, tuleks varuda vestluseks palju aega. Lapsele peab andma vimaluse ksida oma seisundi kohta teda huvitavaid ksimusi ja kindlasti tuleb neile anda tepraseid vastuseid, lhtudes lapse vanusest ja arengust. Mingil juhul ei tohi kasutada arusaamatuid vljendeid ja terminoloogiat. Last vib lohutada teadmine, et surm ei tee haiget ja et enamik inimesi ainult uinub. Surma mistmisel vib abiks olla ka kujutluspildi loomine. Niteks vib lapsele surma seletada unena. Last vib lohutada ka mte, et ta lheb ees ja jb teisi pereliikmeid jrele ootama. Surma juures kardab laps kige rohkem eraldatust emast ja teistest lhedastest. Talle tuleb lubada, et ta ei j ksi. Laps vajab alati lhedust (kehalist kontakti vajab ka suur laps), see annab talle teadmise, et ta on thtis ja vajalik. Kige lhedasem inimene on tavaliselt ema vi isa. Tema tunneb oma last ja oskab talle arusaadavalt selgitada, mis temaga toimub, teda rahustada ja julgustada. Haigusest tingitud
üleminemist karistati surmanuhtlusega. Sõduritel oli keelatud teiste vara haldamine, üürimine, pandiks võtmine, tegeleda põllumajanduse ja kauplemisega. Lisaks rahalisele tasule sai sõdur ka relvad ja toidu. Nende põhitoiduks olid kuivikud. Saadi ka suppi, kuivatatud liha ja searasva. Sõdurite jaoks oli sõda suremise kunst. Ei olnud midagi ilusamat kui suremine lahinguväljal. Kangelase surma kujutati kui põgusa unena või siis kogusid inglid kokku surnute hingi. Õpetajad Algkooliõpetaja õpetas lugemist ja kirjutamist ning tihti ka lihtsamaid arvutisi. Tema pedagoogilised võtted olid algelised ja ta ei arvestanud eriti lapse psüühilise arenguga. Õpetaja sõnu võimendasid regulaarsed kehalised karistused. Grammatik õpetas, kuidas klassikalist kreeka kirjandust lugeda ja sellest aru saada ning kriitliselt hinnata. Loeti ka kirjanduslikke tekste. Eelistati poeesiat. Tuntud olid
tunde(ajulainetelt kirja pantu põhjal). Need lained näitavad perioodilisi lihastetoonuseid (mõiste seletus lihased tõmbuvad kokku ja siis jälle puhkavad). Süda hakkab aeglasemalt lööma ning kehatemperatuur langeb. Selles faasis valmistub keha sügavaks uneks. · 3. ja 4. tase: Need on sügava une tasemed, milles 4. tase on palju intensiivsem kui 3. See faas on tuntud ka kui aeglase-lainetusena või delta unena. Kui magaja sellest faasist üles äratada, on ta pisut segaduses ja uimane paar minutit. Sügava NREM une ajal keha parandab ja tekitab uusi kudesid, nii kontidele kui ka lihastele, sel ajal paraneb ka immuunsussüsteem. Kuigi mida vanemaks saadakse seda vähem jõutakse neljanda faasini, mis pärast on ka vanemaid inimesi lihtsam üles ajada. Vananemisega väheneb ka vajadus pikaajaliseks uneperioodiks, kuigi on uuringutes täheldatud, et uni ise ei mõjuta vananemist.
Esimese veeu ,,alfarütm" näitab, et katseisik on küll ärkvel, aga puhkab, silmad suletud. Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on laiemad ning kooma puhul reistreeritavatega väga sarnased. Erandjuhul esinevad selles faasis unenägudeta unena. Seejärel lähevad ajulainete redistreeringud taas esimesele tasandile, ent sellal kui algfaasis silmaliigutusi peaaegu ei esienudki, ilmnevad taasalgavas 1.faasis kiired silmaliigutused (REM), mis on tihedalt seotud unenägudega. Esimene faas. Selles faasis on uni kõige kergem. EEG fikseeringud sarnanevad väga ärkveloleku omadega. Suigatame, meie lihased lõdvestuvad, südametegevus aeglustub. Öise une kestel pöördume