valmistame pettumusi endale ja neile, keda armastame. Unenägudes on kõige olulisemad emotsioonid. Kui põgened millegi eest, mida Sa ei näe, sa pingutad kogu hingest, ent edasi ei liigu millimeetritki, mõtle, kas on midagi, mida üritad ärkvel oleku ajal täielikult eitada, mida sa ei taha endale tunnistada, mingi probleem, millega sa järjekindlalt keeldud tegelemast, miski, mida sa väga hästi tegelikult tead, kuid keeldud endale tunnistamast. Uneparalüüs ehk unehalvatus Kuna väga paljud inimesed on viimasel ajal tulnud siia foorumisse sarnaste sümptomitega, siis mõtlesin, et võiksin kirjutada sellisest asjast nagu uneparalüüs. Esmalt natukene unest, nende staadiumitest ja unenägudest. Ajulained erinevate unestaadiumite ajal: Ärkvelolek ajukoores domineerivad kord suureneva, kord väheneva amplituudiga alfa (lõdvestunud ärkvelolek) ja beetalained (aktiivne ärkvelolek). 1
Kaasnevad unehäired Need on emotsionaalsed, ennekõike hirmust tulenevad häired, narkootikumide tarbimise või kasutamise tõttu, kas pärast või enne menustruatsiooni eelkõige puberteedi eas. 3 Parasomniad Parasomniad on tavapärase une juures esinevad magamishäired. Sellised häired esinevad unest ärkvelolekusse üleminekul (pea rütmiline liigutamine, pea raputamine, unes rääkimine) REM-une õudusunenäod ning unehalvatus ja viimaks arengule mitteomane parasomnia (väikelapse äkiline surm ning oma hädade voodisse tegemine ) Parasomniate alla kuuluvad ka ärkamishäired, näiteks unesegasus, unes kõndimine. Muud kõrvalekalded Muude kõrvalekallete puhul mõeldakse näiteks lühi- ja kauamagajaid, hüpnagoogseid hallutsinatsioone, rohket higistamist öösel, intelligentsi vähenemist (autismi pihul). Lühimagajate une kestus on umbes 75% normist. Kauamagajad seevastu magavad kuni 10 tundi järge mööda.
peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub. Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi. 1. Katapleksia äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon. 2. Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel. Nähakse ennne uinumist kujundeid, nägusid, veidrusi tekib hirm uinumise ees. 3. Unehalvatus REM uneajal ärkamisega, mis põhjustab lühiajalise halvatuse (ärkad üles ja ei suuda ei käsi ega jalgu liigutada) 5000 ühel esineb naroklepsia ja see on päritav. See on ravimatu. Ravimiteks ergutid. 10 unenippi 1. Ära maga päeval. 2. Õhtuti hoidu kohvist ja ergutavatest jookidest. 3. Väldi uneelset suitsetamist, alkoholi ja rahusteid (kaks viimast põhjustavad une ajal liigset lõdvestumist) 4. Liigu regulaarselt, ära tee trenni kolm tundi enne uinumist
ulmeliselt. Inimeste kokkupuudet tulnukatega ei saa maha salata, sest neid, kes väidavad selle kogemuse läbielamist, on palju ja nende mälestustel on ka mitmeid ühiseid jooni. Üheks selliseks näiteks on ärkamine keset ööd tundega, et mingi tundmatu olend on toas. Inimesed on kirjeldanud hirmu tunnet, krampi ja proovinud kirjeldada seda müstilist olendit. Kahjuks leiavad teadlased alati sellistele huvitavatele faktidele vastuväite või mingi loogilise lahenduse, milleks siin kohal on unehalvatus. Ma isiklikult leian, et kui jäetaks kõrvale kõik loogilised lahendused ja üritataks mõelda täiesti erinevas suunas sellega, mis tõene tundub, võidaks teha suuri avastusi. Loogika kõrvalejätmine ei tule aga kõne allagi, sest meie teaduskonnas on ainult kõrghariduse omandanud professorid, kes teevad teadust nende parameetrite järgi, mis nad ise kunagi koolis õppisid. Lisaks inimeste vahetule kogemusele tulnukatega on meile jäetud palju muid märke, mis annab
näiteks kõndides või kellegagi kõneledes. Uni kestab tavaliselt mõne minuti ja selle järel tunneb inimene end mõne aja reipamana. Öine uni ei ole sellisel juhul enamasti häiritud. 70%-l narkolepsia all kannatavatel inimestel esinevad ootamatud katapleksiahood - lühiajalised lihastoonuse lõtvumised. Sageli vallanduvad need tugevate, enamasti positiivsete emotsioonide korral, näiteks lõbusalt naerdes kukub inimene põlvili. Mõnedel narkolepsiahaigetel esineb nn unehalvatus: uneatakist ärganuna ei ole nad mõne hetke, vahel kuni minuti jooksul võimelised liigutama käsi-jalgu ega liikuma. Vahel kaasnevad narkoleptikul uinumisel hallutsinatsioonid. Narkolepsia sümptomid kujunevad tavaliselt välja 10.25. eluaasta vahel ning need võivad oma raskusastmelt varieeruda. Siiski ei ole võimalik narkolepsiast paraneda, kuid ravimid võivad sümptomeid leevendada. Oma elustiili muutes saavad narkolepsiahaiged oma haigusnähte leevendada.
(Medscape Family Medicine, 2005) 4.5. Liigunisus Hüpersomnia ehk liigunisuse puhul on öine uni pikk ning kestab kümme või enam tundi, millele lisaks vajab inimene ka päevaseid uinakuid. Sageli võib liigunisus olla mõne teise häire, näiteks uneapnoe väljendus. Meie laiuskraadil võib liigunisust esineda ka talvisel ajal, sellega kaasneb magusa isu ja üldine tahtetus. Sellisel juhul on abi valgusravist. (Veldi & Paavle) 4.6. Narkolepsia Narkolepsia ehk unehalvatus on krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad vastupandamatut vajadust uinuda. Need unehood võivad tekkida igal ajal. 70% narkolepsia all kannatavatest inimestest esinevad ootamatud lihastoonuse lõtvumise hood. Sageli vallanduvad need positiivsete emotsioonide korral. Sümptomid kujunevad välja harilikult noores eas. (samas) Sagedasemad unehäired on liigunisus, alkoholist sõltuv unehäire ning ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus
ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms ● Uneparalüüs ehk unehalvatus - on olukord, mille korral inimene kas magama jäädes või ärgates on ajutiselt liikumisvõimetu (paralüseeritud), olles samal ajal teadvel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad nägemused (näiteks keegi on veel toas), millele ei saada halvatuse tõttu füüsiliselt reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und
annaabi.ee 
