diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma. Uni ja puhkus Unehäired, mis seonduvad vananemisest tingitud Täna ärkas 3:20 ja ei jää enam magama. unefaaside muutustega ja millest annab tunnistust tegutsemisvõime langus. Tunnetus ja taju Tunneb end üksikuna. JÄLGIDA, KUKKUMISOHT nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur !
· Pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine Materjal jääb paremini meelde, kui õppida seda osade kaupa Erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) kaasa Konsolideerumine · Info kandumine lühimälust pikaajalisse mällu · Tekivad mälujäljed · Minimaalne konsolideerumine võtab aega 5-10 min · Mälu konsolideerumisele aitab kaasa unefaaside korrapärane vaheldumine · Meeldejätmise lihtsustab materjali känkimine ja organiseeritus Meeldejätmist hõlbustavad · Objektiivne organiseeritus õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne organiseeritus inimene ise leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel seostada ja süstematiseerida Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt, ruumi erinevatesse osadesse paigutamine,
Unetuse tagajärjel kannatab eelkõige inimese psüühika. Kui inimene üldse ei magaks, kukuks ta kurnatusest peagi kokku ja sureks. Kui inimene ei saaks pikka aega und näha võivad ilmneda eelkõige orientatsiooni, tundeelu ja seksuaalfunktsiooni häired. Et inimorganism on üks tervik, siis unetuse tagajärjel tekkinud haiguste nimekiri oleks väga pikk. On ju ammu tõestatud väga paljude kehaliste haiguste arenemine pikaajalise negatiivse stressi foonil, mida unetus ju endast kujutab. Unefaaside häiritus võib tuleneda nii inimese aju orgaanilistest probleemidest (nt.ajutraumad, mitmesugused toksilised kahjustused, sünnipärased ajuhäired) kui ka kogu närvisüsteemi funktsionaalsest häirest (nt.ebatervislik reziim, psüühikahäired). Uni on väga tundlik inimese hingelise tasakaalu indikaator. Unehäired on inimese paljude probleemide tagajärg ja samal ajal ka tähtis lüli edasiste probleemide ahelas. Inimene ise saab
Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja vaba valiku tingimustes). Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust
samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi. Näitajaid registreeritakse kogu uneaja vältel ja hiljem töödeldakse vastavate arvutiprogrammide abil. (Vaata LISA 3'st Foto 3 ja Foto 4) · Elektroentsefalograafia (EEG) abil registreeritakse aju biovoole. EEG alusel on võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või ärkvelolekuga. · Elektrookulograafia (EOG) registreerib silmamunade liigutusi une ajal. REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud aju elektriline aktiivsus sarnane ärkveloleku aktiivsusega. · Suu-nina õhuvoolu, rindkere ja diafragma hingamisliigutuste registreerimine võimaldab saada ülevaadet hingamise rütmist, liigutuste amplituudist ning registreerida hingamisseiskuse episoode ja nende kestust.
kella 9 ajal, siis unevajadus (tavaliselt 7-8 tundi) saab täis kella 4-5 paiku hommikul. Kui aga püütakse õhtul kauem üleval olla ja minna voodisse näiteks kell 11, siis ärkamine toimub ikkagi samal ajal (kell 4-5). Uneaeg jääb lühikeseks, seetõttu tekibki päeval unisus. 10 Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja passiivne faas vahelduvad öö jooksul mitu korda. Eakatel inimestel nõrgeneb sügava une ehk passiivne faas, mistõttu uni on pinnalisem ja sageli ärgatakse. 43. Unefaasid. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad.
annaabi.ee 
