risk põhjustada liiklusõnnetusi. · Narkolepsia on siiski harva esinev unehäire, mille levimus on eri maades erinev: näiteks USAs esineb narkolepsia ühel inimesel 2000 elaniku kohta, Iisraelis on see suhe 1 : 500 000, Jaapanis 1 : 600. On ka andmeid, et see haigus esineb perekonniti. 7 POLÜSOMNOGRAAFIA Polüsomnograafia (PSG) on uneaegne organismi füsioloogiliste näitajate uurimismeetod, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid, samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi. Näitajaid registreeritakse kogu uneaja vältel ja hiljem töödeldakse vastavate arvutiprogrammide abil. (Vaata LISA 3'st Foto 3 ja Foto 4) · Elektroentsefalograafia (EEG) abil registreeritakse aju biovoole. EEG alusel on võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või
· Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM) Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid
Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse šuntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. Tüsistused: adenoidne nägu,suurenenud adenoid takistab kuulmetõrve ventilatsioonifunktsiooni tekitades keskkõrvapõletikke, suuhingamine, norskamine, ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi. Uneapnoe definitsioon ja klassifikatsioon. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli voi need on liiga pikad, pohjustades paevaseid haireid. Luhikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse uneajal. Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest
Tüsistused: adenoidne nägu,suurenenud adenoid takistab kuulmetõrve ventilatsioonifunktsiooni tekitades keskkõrvapõletikke, suuhingamine, norskamine, ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. 7. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus (magamisaegne hingamatuse sündroom). Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10 sek või enam. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli või need on liiga pikad, pohjustades paevaseid häireid. Lühikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse une ajal. Klassifikatsioon: 1. obstruktiivne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2. tsentraalne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3
Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? • Kuni 1950-ndate lõpuni nn passiivne uneteooria • Evolutsiooniline hüpotees • Õppimise hüpotees • Unustamise hüpotees • Kõrvalprodukti hüpotees Uneuuring • Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. • Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. KOLMAS LOENG 17 18 Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid.
Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4
Miks me unenägusid näeme? Evolutsiooniline hüpotees Õppimise hüpotees – kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud Uneuuring Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Unehäirete keskus Tartus – EEG, hingamine, südametöö, liigutamine unes Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid – terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid – teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4