Lõikekiirus valitakse sõltuvalt metalli kõvadusest ja puuri läbimõõdust. Ettenihkejõud peab aga olema selline, et puur lõikaks iga pöördega ühtlase paksusega laastu. Liiga nõrga surve korral puur ainult hõõrub vastu metallipinda ja kuumeneb. Üleliia tugev surve aga muudab lõikejõu väga suureks ja puur võib murduda. Sügavate avade puurimisel tuleb puur aeg-ajalt avast välja tõsta. Siis ei ummistu laastud spiraalsooni ja pole karta puuri murdumist. Puuri läbiminekul toorikust tuleb survet vähendada. Vastasel juhul kasvab laastu paksus järsult ja puur võib kergesti puruneda. Kui puur ja detail puurimisel üle kuumenevad, võib nenede jahutamiseks kasutada õli või seebivett. Umbavade puurimisel tuleb puurpingi ettenihke piirel seada vajalikku asendisse. Ava
*Hägustumispunkt- temperatuur mille juures tekivad diislikütuses parafiinikristallikesed, diislikütus kaotab läbipaistvuse- muutub sogaseks, tekib hägu e. tahked osised. Viimased võivad tekkida juba 0 kraadi juures ning võivad hakata ummistama toitesüsteemi torusid ning filtreid. Tuleb arvestada, et hägustumispunkt peab olema 5...10 kraadi välistemperatuurist madalam. *Filtreeritavuspunkt- temperatuur, mille juures veel külmfilter ei ummistu parafiinikristallidega. CFPP katse määrab ära kõrgeima temperatuuri, mille korral kütusefilter ummistub parafiinikristallikestega. Eriti oluline on see külma kliimaga tingimustes. Lähedalt seotus hägustumispunktiga ning on 1-2 kraadi allpool selle väärtusest. * 46. Diislikütuste üldine väävlisisaldus: 47. Diislikütuste määrimisomadused: 48. Diislikütuste kinemaatiline viskoossus: 49. Diislikütuste tihedus: 50
nud puit tervest puidust. Alex L. Shigo nimetab seda puu mädanikukaitse keemiliste ja füüsikaliste mõju- rite kompleksi CODITiks (Compartmentalization of Decay in Trees – mädaniku kapseldumine puidus). • Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu kihid on tõkkeks seene levikule tüve välispin- nalt tüve keskosa suunas. • Radiaalselt paiknevad säsikiired moodustavad sektorikujulisi barjääre. • Vertikaalselt kulgevad juhtsooned ummistu- vad täiteainetega ja pidurdavad mingil määral seeneniidistiku vertikaalsuunalist arengut. Sel- lele vaatamata levib mädanik just vertikaalsuu- nas siiski kiiremini kui horisontaalsuunas, sest juhtsooned on väga pikad (kümneid sentimeet- reid). • Kõige tõhusamat kaitset pakub vigastuse järgselt Joonis 2. Mädaniku kapseldumine puidus (CODIT): juht-
- ja ka nende eriveotakistus on suurem. Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid. S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini. S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4. Hea umbrohutõrje Rõhtlõiketeradega hanijalgkäpad sobivad hästi umbrohujuurte läbilõikamiseks, mistõttu neid kasutatakse valdavalt reaskultuuride reavahede harimiseks ja kõrrekoorimisel. Mullaharimise täiendseadistena on enamkasutusel kultivaatori raamile vedrustatult kinnitatud silurplaat (plaatlibisti), varbrull (varbrulläke) ja hariäke (kammäke). Silurplaat paigaldatakse kas kultivaatorikäppade
muld mureneb tunduvalt paremini. Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit: - elastsed S-piisid iseloomustab hea elastsus, mis on oluline kiviste muldade harimisel; vibreerimine aga vähendab pii veotakistust - hästi vibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid Miks valida S-piidega kultivaator? 1) ei ummistu taimejäänustega 2) talub hästi kive 3) eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4) hea umbrohutõrje Tüükultivaatoritel kasutatakse laialdaselt elastseid C-piisid ning idividuaalse kivikaitsmega peitekäppi Piide asetus saavutamaks väiksemat ummistust, peab piidel olema piisav vahekaugus 22 Piide vahekaugus vajalik kobestus külvihorisondis saavutatakse, kui töö sügavus on 1,0 1,2 korda piide vahekaugusest