Gastroenteriit, ka parvoviirusest X tingitud Reproduktiivne trakt Püometra (mädaemakas) X Prostatiit (eesnäärme äge X X põletik)/eesnäärme abstsess Emaka/munandikeerd X Kuse trakt Ummistus X Äge põletik (nefriit) X Peritoneaalõõnes Peritoniit X Mittetraumaatiline verejooks X kõhuõõnde Kõhuõõne kasvajad Ummistav mass kõhuõõnes X Kõhuõõne kasvaja rebend ja X X verejooks kõhuõõnde Muud Põrnakeerd X X Sapijuhade ummistus X 5 Pankreatiit (kõhunäärme X X põletik)/ kõhunäärme abstsess 6
Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Erinevatel insuldi vormidel on mõnevõrra erinevad tekkepõhjused: 1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt verehüüvetest või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). 2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk. 3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm
patsientidel, kiiritusravi, tsütostaatikume või kortisooni saavatel ja maohaavandi patsientidel. (Ala-Opas jt 2008.) Tromboosi profülaktikat alustatakse võimalusel juba enne operatsiooni ja jätkatakse peale lõikust madalamolekulaarse hepariiniga (nt. Fragmin) (Roberts jt 2007). 4 Trombembol (tromb ehk ummistav verehüüve, embol ehk koos verega liikuma läinud tromb) tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.)
9 Joonis 2. Hüübimise kaskaad Allikas: Dentalcare 2015 1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris verevoolu või takistab seda täielikult. (Mis on tromboos...:2011) Vereteede valendiku suhtes leidub kolme eriliiki trombe. Seinamanune ehk premuraalne tromb asetseb piki seina, jättes osa valendikust vabaks. Ummistav ehk obuteeriv tromb ummistab valendiku nii, et verevool on täiesti takistunud. Keratromb esineb südamekõrvas, seina küljest lahtirebenedes lihvitakse vere poolt ümaraks. (Paumets, 2015) Trombi ehituses eristatakse kolme osa. Esimene osa, trombi pea on valge tromb, tekib esimesena ja on tihedalt seotud veresoone seinaga. Teine osa, trombi keha on segatromb ja on nõrgalt seotud veresoone seinaga. Kolmas osa trombi saba on punane tromb ja hõljub vabalt veresoones. (Ferguson 2000: 22)
düs väär-, häire, eba-, raske, puudulik, valulik e, ex, eks välja, seest, -st end-, endo sise- ep(i) peal, pealis-, üle, üla- hüp(o) ala-, vaeg-, alune-, all- hüper üli-, liig- inspektsioon vaatlemine kahheksia kurtumus, raske vaegtoitumuse seisund, raskete üldhaigustega kaasnev halb üldseisund, kaalukaotus, väsimus kardiaalne südamepoolne, südamesse puutuv lokaalne kohalik, paikne motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv
annaabi.ee 
