vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Võimalik on nii määratleda „kordonring”, kus nt iga kesklinna sisenev sõiduk maksab teatud summa (nt Milano, Stockholm, mitu sõitu üle maksupiiri = maksad iga kord); võtta tasu ainult teatud teedelt või ridadelt (A1 Prantsusmaal), määrata „päevapilet” (London, tasu on päevas sama, sõltumata sellest, mitu sõitu teed). UMMIKUMAKSU POOLT: Väliskulu hinna sisse, vastutustundlikum tarbimine; Ühistransport kui säästlikum lahendus saab eelise; Tehnoloogia arenedes läheb maksusüsteemi paigaldamise ja käigushoidmise kulu järjest odavamaks; Liikluse vähenemine rakendatud piirkondades 10-30%; Vähendada raiskamist: rohkem inimesi ühte autosse; Rohkem tervislikemaid eluviise; Maksuvabastused elektriautodele, alternatiivkütustele, erinev tasu erinevale saasteklassile.
sõltuvus isiklikust autost väheneks ning asustus areneks eelkõige väga heade 6 Alla Rajur Tööohutus ühistranspordi ja kergliikluse juurdepääsueeldustega piirkondades. Vajalik on säästvate linnaliikuvuse kavade loomine ja vastavate auditite läbiviimine, ummikumaksu kehtestamine linnades ja ,,saastaja-maksab" printsiipide rakendamine. Sõidukite kütuseefektiivsus paraneb energiamärgise rakendamise, ebaökonoomsete sõidukite ning süsinikumahukate kütuste maksustamise ning diferentseeritud teekasutustasude rakendamisega. Oluline roll on ka biokütuste arendamisel ja taastuvenergia kohustuste täitmisel. 2.2 Biokütus Biokütuste arendamisel ja sellega seotud eesmärkide seadmisel on oluline arvestada
7. 60% vähem CO2 heidet transpordist 8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030) 9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või laevadele 10. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele ,,saastaja maksab" 11. Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm- Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses.
7. 60% vähem CO2 heidet transpordist 8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030) 9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või laevadele 10. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“ 11. Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm- Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses.
Nii peavad näiteks kesklinna (88%), Haabersti (91%) ja väljaspool Tallinnat elavad vastajad olulisemaks turvaliste jalgrattateede ja –parkimiskohtade rajamist ning Lasnamäe (94%), Mustamäe (89%), Kristiine (89%), Nõmme (88%), Pirita (90%) ja Põhja-Tallinna (90%) eelistavad pigem parkide ja haljasalade rajamist. Kuigi nagu näha eelnevast lõigust, ollakse just parkide olukorraga Tallinnas kõige enam rahul. Kõige vähem oluliseks peetakse ummikumaksu ehk linna sissesõidumaksu kehtestamist, mida peab väga oluliseks vaid 16% vastajatest ning kõrgemate parkimistasude kehtestamine on väga oluline 18% vastanutest. 43 Hinnangud võimalikult keskkonnasõbralikule linnale 2001. aastast, tõi J.Uljas tookord välja, et valdavalt soovitakse rajada parke ja haljasalasid, vaid Nõmme elanikud arendaksid jalgrattateid ja –parkimiskohti. Nagu näha, on olukord veidi muutunud –
annaabi.ee 
