ja biomass Maakasutuse intensiivistamine toob kaasa mitmekesisuse vähenemise ja varisest toituvate liikide kadumise, mulla saastumise tagajärjeks on muutused koosluse liigilises koosseisus kündmise, saagikoristuse, tallamise, põlemise jne tagajärjel toimub suurte ja pikaealiste mullaloomade (vihmaussid) kadumine ja mitmekesisuse vähenemine, sellele järgnev temperatuuri tõus, mullaniiskuse vähenemine, orgaanilise sisendi vähenemine vähendab teiste mullaorganismide arvukust , Edasine umbrohutaimede intensiivne kasv, mikrofloora koosseis muutub ja see viib muutustele mullakoosluste koosseisus ja sümbioosiseoste vähenemisele Pestitsiidide mõju mitmekesisusele on selektiivne, kusjuures suurte pikaealiste mullaloomade (inseneride) kadumise korral võib mõju kesta pikka aega. Pestitsiidid mõjutavad üldiselt negatiivselt nii liikide mitmekesisust kui neile omast talitlust. 9. Milliseid käsnasid ja ainuõõsseid võib eestist leida? Domeen: Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik: Loomad
Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. 42. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel. 43. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi, aurutamine, külmutamine, elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus). Leegitamine ehk termiline umbrohutõrje. Propaangaasi leek kulgeb kiiresti üle umbrohutaimede ning taime rakud hävivad kõrge temperatuuri tõttu (6070 C) ja taim kuivab mõne päevaga. Kuumus tungib paari millimeetri sügavusele mulda ning mõjutab seega ainult taimede maapealseid osi. Solarisatsioon on meetod niiske mulla kuumutamiseks, kattes selle umbes kuueks nädalaks plastikkattega. Tõhusaks solariseerimiseks on vaja kliimat, kus on pikad perioodid selge taeva ja päiksepaistega, et muld võiks katte all piisavalt kuumeneda ja hoida piisavalt kõrget
Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. 42. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel. 43. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi, aurutamine, külmutamine, elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus). Leegitamine ehk termiline umbrohutõrje. Propaangaasi leek kulgeb kiiresti üle umbrohutaimede ning taime rakud hävivad kõrge temperatuuri tõttu (6070 C) ja taim kuivab mõne päevaga. Kuumus tungib paari millimeetri sügavusele mulda ning mõjutab seega ainult taimede maapealseid osi. Solarisatsioon on meetod niiske mulla kuumutamiseks, kattes selle umbes kuueks nädalaks plastikkattega. Tõhusaks solariseerimiseks on vaja kliimat, kus on pikad perioodid selge taeva ja päiksepaistega, et muld võiks katte all piisavalt kuumeneda ja hoida piisavalt kõrget
Väga ekstreemsetes oludes (sügisel koristamata jäänud suvirapsi põld) töötas põimkülvik T-S rahuldavalt. 131. Taliteraviljade mullaharimine. Kesade harimine. Taliteraviljade külvieelne mullaharimine sõltub eelviljast, põldude kultuuristatusest ning ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv). Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld (randaal, nugaäke vms) ning seejärel ~2 nädala pärast künda. Künnisügavus sõltub mullastikust ja umbrohtumusest (orasheinaga umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt). Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud.
juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust. Rindelisuse järgi jaotatakse umbrohud nelja rühma : a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul)
(tabel 1). Kui umbrohtudega on kaetud alla 10% põllu pinnast, siis mehaanilist umbrohutõrjet vaja teha ei ole. - ilmastikutingimused võivad harimistingimusi raskendada või isegi võimatuks teha. Töötlemisel peaks päev olema päikesepaisteline. Äestada tuleks kuiva ilmaga keskpäevasel ajal, sest kultuurtaimed on siis lõdvad (nõrk turgor) ja vastupanuvõime mehaanilistele vigastustele suurem. Keskpäevane kuumus aitab kaasa ka välja kistud umbrohutaimede hävinemisele. Väiksem õhuniiskus kiirendab välja kistud taimedel kuivamist. Kui kultuurtaimed on niiskuse puudusest stress, ei tohi äestada. Kõikidele taimedele peetakse ohtlikeks hooldusharimisi öökülmade ajal. Peale öökülmasid tuleb 23 päeva oodata. - tõrje edukus sõltub mullaseisundist. Ühtlane eelnev mullaharimissügavus tagab ühtlase mullatiheduse ja külvisügavuse. Teraviljadel peaks
annaabi.ee 
