Ja kui kasvatame talivilja, siis taliviljas võivad nad rahumeeles talvituda ka põllu peal, nii et väga oluline on külvikord, mis järjekorras me kultuure kasvatame, ka talikultuure tuleks külvikorda võtta (Anne Luik 2004). Mahepõllundus Mahe- e. Ökoloogilisele viljelusele üleminek võib vähendada toitainetega varustust ning kultuurtaimed jätavad umbrohtudele rohkem pinda ja valgust. Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja
Kui umbrohutõrje ei ole edukas, peab kaaluma, milliseid kulutusi on võimalik teha ja kas seda kultuuri tulevikus kasvatada. Kui kulutused umbrohutõrjel ka iga kord ära ei tasu, on selle teostamine ikkagi vajalik. Teatud mõttes on see "investeering tulevikku". Kuigi antud aastal ei andnud umbrohutõrje kasumit, takistab see umbrohtude levikut järgnevates kultuurides. Umbrohutõrje vajadus ja efektiivsus sõltuvad väga mitmetest teguritest (keskkonnatingimused, kultuuride ja umbrohuliikide bioloogilis-morfoloogilised omadused, mullaviljakus, umbrohutõrje tehniliste seadmete seisund ja kasutamise oskus). Seetõttu peab umbrohutõrjel arvestama konkreetsete soovituste rakendamisel oma viljelustingimusi, oskusi ja võimalusi. Järgnevalt vaatleks mida peaks silmas pidama kasvuaegsel mehaanilisel umbrohutõrjel. Põllukultuurides on umbrohtude hävitamiseks pärast külvi mitmesuguseid mehaanilisi vahendeid: erinevate piidega äkked,
Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2
Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2
(Seega saadakse kas kõrgema alkoholisisialdusega või siis vastavalt väiksema kalorisisaldusega lahjem õlu.) 5. Taimekahjurite suhtes resistentsete kultuurtaimede saamine milliste kahjurite vastu, milline põhimõte. Kirjeldage vähemalt ühte konkreetset liiki tema genoomis tehtud muudatuste kaudu. Kirjeldage sama liigi kahjuriresistentsuse mehhanismi. Kõige levinumaks maisi (ka hirsi ja erinevate umbrohuliikide) kahjuriks on varreleedik (Ostrinia nubilalis), kes tungib kohe pärast koorumist taimelehtede tagaküljel olevatesse leherootsudesse, maisil aga tõlvikutesse. See on üks suuremaid maisikasvatajate vaenlasi. Kahjurite, eelkõige varreleediku, suhtes resistentseid taimi saadakse kahjureid hävitavat toksiini kodeeriva geeni sisseviimisel taime DNA-sse. Näiteks viiakse taime genoomi Bt toksiin, mida kodeeriv geen pärineb bakterist Bacillus thuringensis
annaabi.ee 
