TA (a3) ela/b ela//ks ela/vat ME (m1) ela/me ela/ksi/me ela/vat TE (m2) ela/te ela/ksi/te ela/vat NAD (m3) ela/vad ela/ksi/d ela/vat EITUS EI ELA EI ELA/KS EI ELA/VAT UMBISIK ela/ta/kse EI ELATA ela/ta/ks EI ELATAKS ela/ta/vat EI ELATAVAT MA (a1) ela/si/n ole/ksi/n ela/nud ole/vat ela/nud SA (a2) ela/si/d ole/ksi/d elanud ole/vat ela/nud TA (a3) ela/s ole/ks ela/nud ole/vat ela/nud
Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm. c) Lihtvormid e sünteetilised vormid – koosnevad ühest sõnast d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11. Ajakategooria liikmed. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk per- fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed.
on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 3 Umbisikuline tegumood Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema elus tegija, ei saa paljusid verbe tavalises kontekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, nt kostma, sadama, helendama. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. Ajakategooria liikmed
tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, näiteks Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited. Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, näiteks Teises toas lauldi. Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema inimene, ei saa paljusid verbe tavalises konäiteksekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, näiteks kostma, sadama, helendama. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, näiteks ela/takse,
tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited. Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, nt ela/tud, `laul/dud. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed.
annaabi.ee 
