Eesti Põhiseaduse kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale. . Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt baseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots
ministrit. Püüti organiseerida pealinna kaitset, kasutades soomepoisse ja Johan Pitka poolt organiseeritavat relvaüksust. Kavatsus ebaõnnestus jõudude vähesuse ja sakslaste jätkuva Tallinnas viibimise tõttu. Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp, ent enamat ei suudetud. 21. septembri õhtul lahkus valitsus pealinnast, lootes Läänemaalt Rootsi pääseda. Tegelikkuses langes enamik valitsusliikmeid NSV Liidu julgeolekuorganite kätte. Raskelt haigel Jüri Uluotsal läks korda jõuda Stockholmi, kus ta vähem kui aasta pärast suri. 22. septembri hommikul sisenesid Punaarmee tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Eesti mandriosa langes kiirelt NSV Liidu kätte, pikema pausita vallutati ka Hiiumaa, Muhu ja suurem osa Saaremaast, kuid Sõrve poolsaare kindlustatud positsioonidele jäädi toppama. Lahingud Sõrves omandasid ägeda ja ohvriterohke iseloomu. Alles 24. novembril õnnestus 8. Eesti laskurkorpusel
kutseühingud, seltskondlikud, kultuurilised, ka usulised ja sportlikud organisatsioonid, kui neil on kokkupuutumist teiste organisatsioonidega ja oma tegevuses poliitiliste küsimustega. Vene esimese okupatsiooni ajal õige varsti, alates 1940. a arreteeriti või küüditati Eesti poliitiline juhtkond. Kõrvale hoiduda ja Rootsi pääseda õnnestus ainult vähestel eelmainitud kategooriast, näiteks Jüri Uluotsal, peaministril presidendi ülesannetes, Riigivolikogu esimehel Otto Pukil, mõnedel viimase, s.o Otto Tiefi valitsuse liikmetel, nagu Johannes Klesmentil, Rudolf Pennol, August Reil. Peale selle oli Rootsi pääsenud teatud arv parlamendiliikmeid, ministriabisid, endisi saadikuid, erakondade juhtivat koosseisu jne. Teatavasti ei järgnenud okupantide kojukutsele 1940. a ei Eesti Vabariigi saadikud ega teised diplomaadid, näiteks saadik Heinrich Laretei Rootsis,
väga karmilt ning oma arvamus neile korda ei läinud. Mõnel õnnestus põgeneda metsa. 1944 tehti katse Eesti iseseisvust taastada. Päts oli venemaal vangis, ag aJüri Uluots (viimane peaminister) täitis ka presidendi kohustusi. Nimetas ametisse Toot Tiefi (1944) vaitsuse. Erapooletu sõjas. Ka tallinna kaitse organiseemininse püüa, aga ebaõnnestus, vee valitsus üritas Rootsi põgeneda, paat ei jõudnud õige aeg kohale, enamikul ei õnnestunud Rootsi pääseda. Jüri Uluotsal õnnestus pääseda rootsi, aga aastapärast suri seal. Tehti katse organiseerida tallinna ja eesti kaitset, aga reaalselt meestest, kes oleks suuutnud reaalselt riiki kaitsta, neist oli puudus, sest enamu võtlusvõimelisi oli Saksa koosseisus ja nad olid taganemas eesti pinnalt ja ülejäänud NSVL väes. 44 aastal iseseisvuse katse ebaõnnestus, sest polnud piisavalt mehi, kes oleks suutnud seda taastatud iseseisvust kaitsta ja teiseks ei olnud mitte mingit
Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril Rocca ai Mare rannast mootorpaadiga Rootsi põgeneda. Ta suri Stockholmis maovähki juba 1945. aasta jaanuaris. Rootsi pääsenud Tiefi valitsuse liikmed otsustasid Uluotsa surmale eelnenud päeval, et Eesti presidendi kohuseid täitva peaministri Praegusest Kuressaarest 20 kilomeetrit edelasse jääval Tehumardil Saaremaal peeti 1944. aasta 8.-9. oktoobri ööl verine lahing edasitungivate Nõukogude sõdurite ja taganevate sakslaste vahel
Tegeles iga päev põhimõtteliselt ülikooli advokaadina ja pidas ka loenguid ja siis suri ära Sõbrad märkasid, et ta pole kaua aega kirjutanud, asju kirju pannud, aga õnneks sõbrad Läänemaa kubermangude õigusajalugu, sest ta ise ei kirjutanud, lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A.Piip Rahvusvahelise õiguse ja Nikolai Maim Riigiõiguse dotsendiks, vaid kolm ala saadi kaetud. Nemad kolm valisid õpilasi, keda õppejõududeks õpetada ja ka inimesi otsisid , kes seda teeks. Karl Wilhelm Seeler- Riiast, õppis Tartu Ülikoolis
annaabi.ee 
