Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=674837663 (Külastatud 11.03.2012) Keskkonnainfo [2]. Suurkiskjate seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=-1529553328 (Külastatud 11.03.2012) Kübarsepp, M. & Männil, P. 2010. Suurkiskjate asurkondade seisund 2009. Männil, P. & Veeroja, R. 2010. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2010. Männil, P., Veeroja, R., Tõnisson, J. 2011. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011. Veeroja, R. 2011. Ulukite 2001. aasta ruutloenduse andmete analüüs. 14
Selleks on oluline väärtustada maaomandit ja kaasata jahindustegevusse senisest rohkem maaomanikke. Oluline on vältida ka ulukite põhjustatavaid ulatuslikke metsa- ja põllukahjustusi, et mitte minna vastuollu metsanduse ja põllumajanduse eesmärkidega. Meetmed (tegevussuunad): · Jahinduse arengu pikaajaline kavandamine lähtudes erinevate huvigruppide kokkuleppest jahinduse ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas. · Teadusuuringute ja seiresüsteemi arendamine ulukiasurkondade teaduspõhiseks kasutamiseks. · Jahimeeste koolitamine ja jahinduse maine kujundamine. Muld ja maakasutus Eesmärk 1: Keskkonnasõbralik mulla kasutamine Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse siis, kui toitainete ja orgaanilise aine bilanss on tasakaalus, põllud on optimaalse suurusega, rakendatakse viljavaheldust, välditakse liigseid ülesõite, põllutöö- ja ka metsatöömasinad ei ole väga rasked (maksimaalselt 10 t) ning taimekaitsevahendeid kasutatakse optimaalselt.
RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. 4) Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele. 3. As Erametskeskus 1) Korraldatatakse metsaomanike, nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist. 2) Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust. 3) Nõustavad igat abivajajat metsas kohapeal, annavad vastuseid küsimustele seoses metsa kasvatamise, kasutamise ja ka müügiga. 4. OÜ Eesti keskkonnauuringute keskus 1) Keskus teeb füüsikalisi ja keemilisi laborianalüüse ning geotehnilisi uuringuid. 5
Jahimaa kasutajad viivad ellu riikliku jahinduspoliitikat ning korraldavad ja viivad läbi jahindusliku tegevust oma kasutataval jahimaal. Jahipidamise nõuded ja tingimused on määratud jahindust puudutavas seadusandluses ja jahimaa kasutusõiguse lubades. Enamikku jahimaa kasutajaid ühendab katuseorganisatsioonina Eesti Jahimeeste Selts (EJS), mis korraldab jahimeeste koolitust ja annab välja jahipidamisõigust tõendavaid dokumente. Ulukiasurkondade seire Keskkonnateabe Keskus (KTK) jälgib ulukiasurkondade seisundit ja selles toimuvaid muutusi. Peamised meetodid selleks on: 1. Küttimisstatistika. Jahimaa kasutajad on kohustatud igal aastal koostama aruandluse jahipiirkonniti kõikide kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2. Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) üle kogu Eesti. Selle meetodiga jälgitakse paljude eri
* metsade uuendamine on viimastel aastatel paranenud ning toimub vajalikust mahust tähtajaliselt üle 70% ulatuses, soodsad kasvutingimused loovad head eeltingimused ülejäänud metsade looduslikuks uuenemiseks; * metsandusliku informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks on käivitunud Säästva Metsanduse Seire- ja Infosüsteem; * metsaregistri baasil on käivitunud e-metsateatise rakendus; * jahinduse stabiilne ruumiline ja organisatsiooniline struktuur on olnud eelduseks ulukiasurkondade liigilise mitmekesisuse tagamisel. Niit Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast “niitjas”, mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on
annaabi.ee 
