kontsentratsioon. Neeldumist mõõdetakse võimaluse korral lainepikkusel, mis vastab maksimaalsele neeldumisele, see annab suurima tundlikkuse. Neeldumist võib mõõta ka vähem neelavatel lainepikkustel, siis tuleb arvestada, et ε on teistsugune kui maksimumis. Võrdlusküvetis on lahusti (antud töös dest. vesi), et elimineerida lahusti mõju neeldumisele. Mõõtmisel nähtavas valguses kasutatakse klaasist ja plastmassist küvette, mõõtmisel ultravioletis kvartsküvette. Enne absorbtsiooni mõõtmist tuleb olla veendunud et küvetid on puhtad, õigest materjalist, väljastpoolt kuivad, täidetud vajaliku kõrguseni ja paiknevad küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid
kontsentratsioon. Neeldumist mõõdetakse võimaluse korral lainepikkusel, mis vastab maksimaalsele neeldumisele, see annab suurima tundlikkuse. Neeldumist võib mõõta ka vähem neelavatel lainepikkustel, siis tuleb arvestada, et on teistsugune kui maksimumis. Võrdlusküvetis on lahusti (antud töös dest. vesi), et elimineerida lahusti mõju neeldumisele. Mõõtmisel nähtavas valguses kasutatakse klaasist ja plastmassist küvette, mõõtmisel ultravioletis kvartsküvette. Enne absorbtsiooni mõõtmist tuleb olla veendunud et küvetid on puhtad, õigest materjalist, väljastpoolt kuivad, täidetud vajaliku kõrguseni ja paiknevad küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid
Kõikidele pingutustele vaatamata ei õnnestu tsellulooskiudu päris valgeks saada, neile kipub jääma kollakas värvitoon. Selle vastu kasutati varem sinetamist anorgaanilise aine SINEga, (inimesele tundubvalgetest toonidest kõige ilusamsinaksvalge, samuti nagu kõige ilusam sügavmust on natuke sinakas). Tänapäeval on selle jaoks nn. optilised valgendid. Optilised valgendajad. Need on olemuselt luminestseeruvad värvained, nõrga värvuse käes on nad värvuseta, ultravioletis A (alla 380 nm) nad neelavad kiirgust ja nähtava spektri violetses ning sinises osas (üle 400nm) kiirgavad. Koos kiu kollaka tooniga annavad nad suurepärase valge värvuse. Eespool kirjeldatud meetodite (kemikaalide kasutamine) olemus seisnes selles, et lagundati värvilisi aineid ja eemaldati laguproduktid kiust pleegituslahusesse. Erinevalt pleegitusprotsessist ei kaasne optiliste valgendajate kasutamisega värviliste lisandite lagundamine ega nende eemaldamine kiult
Et spektrijooned paiknesid geomeetrilist rida meenutava, lainepikkuse lühenemise suunas tiheneva jadana, sobis hästi valem kus on kahest suurem täisarv ( ), nm aga empiiriline konstant. Valem kirjeldas ammendavalt kogu vesiniku spektrit, sama tüüpi seoseid õnnestus leida ka teiste ainete jaoks. Pärast 1900 aastat läks moodi spektraalanalüüs väljaspool optilist piirkonda. 1906. a. avastas Lyman, et vesinik kiirgab ka ultravioletis, kusjuures joonte lainepikkused vastavad valemile Infrapunases piirkonnas kehtis valem - see sai avastaja järgi nimeks Pasheni seeria. Järgnevatel aastatel lisandus veel kaks infrapunast seeriat ( ning 6) ja küllap oleks rida jätkunud, kui vahepeal teoreetikud suuri tegusid poleks teinud. Balmeri seeria vesiniku spektri nähtavas osas. a) kiirgusspektrina vesinikulambis; b) neeldumisspektrina kinnistähe Veega (Lüüra alfa) spektris.
Et spektrijooned paiknesid geomeetrilist rida meenutava, lainepikkuse lühenemise suunas tiheneva jadana, sobis hästi valem kus on kahest suurem täisarv ( ), nm aga empiiriline konstant. Valem kirjeldas ammendavalt kogu vesiniku spektrit, sama tüüpi seoseid õnnestus leida ka teiste ainete jaoks. Pärast 1900 aastat läks moodi spektraalanalüüs väljaspool optilist piirkonda. 1906. a. avastas Lyman, et vesinik kiirgab ka ultravioletis, kusjuures joonte lainepikkused vastavad valemile Infrapunases piirkonnas kehtis valem - see sai avastaja järgi nimeks Pasheni seeria. Järgnevatel aastatel lisandus veel kaks infrapunast seeriat ( ning 6) ja küllap oleks rida jätkunud, kui vahepeal teoreetikud suuri tegusid poleks teinud. Balmeri seeria vesiniku spektri nähtavas osas. a) kiirgusspektrina vesinikulambis; b) neeldumisspektrina kinnistähe Veega (Lüüra alfa) spektris.
Fluorestsents on seda tugevam, mida suurem on ekstinktsioonikoefitsient ja kvantsaagis. Kvantsaagis näitab seda tõenäosust, et ergastusenergia antakse ära emissiooni kaudu (alati võib energia minna ka soojuseks), kvantsaagis on headel fluorofooridel 1,0 lähedal. Rusikareegel: mida tundlikum on määramismeetod, seda kapriissem, mida vähemtundlik, seda lollikindlam. NB! Mida pikem on lainepikkus, seda selektiivsem ta on, seetõttu on soovitatav kasutada pikemaid lainepikkusi. Ultravioletis (alla 300nm) on palju segajaid (ntx vesi). 29.11.2017 21 Algkiiruse määramine Väga hea tulemuse annavad mõõtepiirkonnad, mis jääavad alla 1% kogureaktsioonist (enamasti 5-10% on ka hea). Ensüümi inaktiveerumine toimub ajas. Kui hakatakse mõõtma, siis kõigepealt tuleb vaadata, kas produkti moodustumine ajas on lineaarne. Kiirus reeglina langeb ajas, põhjuseks enamasti: - Substraadi äratarbimine
annaabi.ee 
