Plastide keevitamine TP on võimalik ühendada keevitamisega - vigase koha kuumutam. ja vajadusel lisaaine lisamisega a) Kuumaõhupuhuriga, mil erinevad otsikud, 230-350 kraadi, kasut lisamaterjali. Nii põhi- kui lisamaterjal peavad olema poolsulsnud olekus. b) Jootekolbiga, vajadusel kasut alla 3 mm läbimõõduga lisamaterjali. c) Ultrahelikeevitus kõrgsagedusel 20-40 kHz - vibratsioonienergia liidab plastid. Nõutav õige lisamaterjal, õige tempo, surve, keevitam kiirus. Prakku freesitakse "V"-profiili 60-kraadne faas, mille sügavus ühepoolsel keevitusel 75% materjali paksusest, 2-poolsel 50 % materjali paksusest. Fikseerimiseks näpitstangid ja fooliumteip õmbluse vastasküljel. Lisamaterjal surutakse 90-kraadise nurga all freesitud faasi, suunaga detaili keskohast äärte poole.
mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga .
30) Lõikeriistade teriku kõvasulamplaadid kinnitatakse terakehale: jootmisega. 31) Maksimaalne läbisulatus (läbikeevituse sügavus) saavutatakse: elektronkeevitusega. 32) Laserkeevituse eeliseks on: väike termiline mõju vööndi ruumes ja võimalik keevitada suvalistes gaaside atmosfäärides. 33) Külmkeevitust kasutatakse: ainult kõrge plastsusega metallide juures 34) Milline allpooltoodud keevitusviis leiab kasutamist nii metallide kui ka termoplastsete plastide keevitamisel: ultrahelikeevitus 35) Milline pindmine pihustamine võimaldab minimaalse saadud pinde keemilise koostise muutuse:.detonatsioonpihustamine. 36) Kõige laiem termilise mõju vöönd esineb: gaaskeevitusel. 37) Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid: Sn-Pb 38) Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on: joodetava pinna hea märgamine joodisega. 39) Metallide hapniklõikamise teostamise tingimuseks on: metallioksiidi sulamistemp < metallisulamistemp
kuumutamiseta survejõu rakendamise toimel. Võimalik ühendada erinevaid metalle. Hõõrdkeevitus on tardfaas- ja survekeevituse protsess, kus keevisliide tekib üksteise suhtes pöörlevate või liikuvate detailide vastastikusest hõõrdumisest tekkiva soojuse ja rakendatava survejõu toimel. Plahvatuskeevitus on tardfaaskeevituse e. külmkeevituse protsess, mis põhineb suunatud lööklaine kasutamisel. Ultrahelikeevitus on tardfaaskeevituse protsess, kus keevisliide tekib lokaalsete kõrgsageduslike võnkumiste energia mõjul ning detaile hoitakse survejõuga koos. Külmkeevitus on tardfaaskeevitus suurte survete ja sellega kaasnevate plastsete deformatsioonide kasutamisega. Difusioonkeevitus - difusioonkeevitus on tahkete materjalide liitmisprotsess mille käigus kuumutatakse kaks või enam liidetavat materajli 50-70%-ni sulamistemperatuurist. Difusiooni käigus materjalide aatomid ühinevad ja moodustavad
mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 põkk-keevitus mm) keevitamisel. Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: TIG keevituse puudusteks: hõõrdkeevitamine kasutatakse autotööstuses. Protsessi suhteline aeglus ultrahelikeevitus kasutatakse ühesuguste ja erinevate Me-sulamite ning Me ja mitteME liitmiseks. Tundlikkus tuuletõmbe suhtes külmkeevitamine kasutatakse suure plastsusega Tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes Me ja ME-sulamite keevitamisel. gaaskeevitamine TIG keevituse eelisteks: 35. Elektroodkeevitus Suur tootlikkus
Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2. Gaasikeevitus 2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi 3. Elektrokontaktkeevitus täpsus Survekeevitus: Seisneb toorikult laastu eraldumises vajaliku kuju, 1. Külmkeevitus mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. 2. Ultrahelikeevitus Tootlikus ja toote kvaliteet olenevad lõikuri 3. Hõrdekeevitus vastupidavuses, tänu uutele tööristaterastele ja 2) Elektroodkeevitus ülekõvadele tehismaterjalidele kvaliteet on Keevitus kaare t* on 5000- 6000 C tõusnud. Keevitusvool (Ic)- 10- 350 A Lõikeprotsesside liigitus: Nugalõikamine; Keevituskiirus ja tootlikus on väike
keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga .
sulakeevitus ja survekeevitus. Sulakeevitusel saadakse keevisõmblus nii, et sulatatakse liidetavate detailide servad lisamaterjali (elektrood, vardad) kasutades või ilma selleta. Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus jt. 18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus. 25.1. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed – ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0...
vormimine, reljeefstantsimine) Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: Liigitus: Pidevprotsess – hõõrdkeevitamine – kasutatakse autotööstuses. valtsimine, ultrahelikeevitus – kasutatakse ühesuguste ja erinevate Me-sulamite ning Me ja mitteME liitmiseks. külmkeevitamine – kasutatakse suure plastsusega Me ja ME-sulamite keevitamisel. gaaskeevitamine
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
Kasutatakse enamasti masstootmisel ja stantsitud elementide korral. Hõõrdkeevitus – kasutatakse detailide suhtelisel liikumisel tekkivat soojust. Enamasti pöörlemisdetailide keevitamisel. Eritüübid: - Difusioonkeevitus – heterogeensete materjalide keevitamiseks. - Laser- ja elektronkiir-keevitus – lubab saavutada õhukesi läbisulamistsoone ja väikseid deformatsioone. On võimalik keevitada termotöödeldud detaile. - Ultrahelikeevitus – aparaadiehituses õhukeste detailide keevitamiseks. - Pealesulatamine. Keevisliidete eelised: - neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikusega; - sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: - kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; - metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks;
kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekter- kontaktkeevitus jt. Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrd- keevitus, plahvatuskeevitus. Keevitusprotsesse võib liigitada ka liite moo- dustumisel rakendatava energia liigi järgi: 1. Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
