Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ultrafiltraati" - 5 õppematerjali

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

jääkprodukte Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest) Neerude põhiprotsessid-ultrafiltratsioon, reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb. Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Kus imendub tagasi enamus ultrafiltratsiooni- neerutorukestes.

Bioloogia → Bioloogia
119 allalaadimist
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillaarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillarides olevast vererõhust (70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese

Bioloogia → Bioloogia
74 allalaadimist
Anatoomia ja füsioloogia eksam
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillaarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillarides olevast vererõhust (70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
851 allalaadimist
Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

kostisosad, v.a. valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 mikromeetrit ja molekulmass alla 70 000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on semasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kappillaarides olevast vererõhust( 70 mmHg), vereplasma valkude osmootsest rõhust (onkootne rõhk on 25 mmHg) ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust ( 20 mmHg) kihnuõõnes.

Meditsiin → Inimese anatoomia ja...
340 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Hiiluse juures jaguneb neeruarter lõpparteriteks, nende otstes lõpeb ka neerukude. Neerudes on umbes 30% kehas ringlevast verest. Neerude mikrostruktuur Neeru funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis koosneb neerukehakesest ehk päsmakestest (glomerulus) ja neerukanalitest (tubulus). Neerus on ligikaudu miljon neerukehakest, need asuvad neerukoores. Joonis 3.26. Neerude ehitus Uriini tootmine Esmasuriin tekib vere filtreerumisel neerukehakestest ja kujutab endast plasma valguvaba ultrafiltraati, mida toodetakse 180 liitrit ööpäevas. 84 Tagasiimendumine neerukanalitesse: 99 protsenti ultrafiltraadist imendub tagasi tubulaarsüsteemi. Täiskasvanud inimese lõplik uriinikogus on umbes 1,5 liitrit ööpäevas. Uriin sisaldab lahustunud orgaanilisi aineid, elektrolüüte ja happelisi aineid. Märkus. Veri ja/või valk uriinis viitab päsmakeste kahjustusele. Suhkurtõve (diabetes mellitus) korral võib uriin sisaldada suhkrut, sest neerude võime suhkrut

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun