lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenosfäär- koosneb üles sulanud kivimitest, ei ole vedel, ei purune, hakkab voolama, ulatub konvektsioonivooludeni),tuum(koosneb rauast, välistuum-vedel, sest d-lained ei levi, sisetuum-tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk suur) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja
elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks: · ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri · ALUMINE VAHEVÖÖ ehk mesosfäär - 660 km kuni 2900 km. Maakoor · Maakoor on maakera kõige välimine sfäär (eraldatud Moho piiriga). · Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev maakoor on väga õhuke: 6-10 km ookeani põhjas,
Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum)
Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum)
o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad TUUM koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel. Jaguneb
deformatsioonidele nagu tahke terviklik keha, hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemist osa. Tahke faas. Astenosfäär litosfääri alumine osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, ei purune, vaid käitub nagu viskoosne voolav aines. Eristatakse ülemist (seismiliste lainete aeglase kiiruse vöönd LVZ low velocity zone) ja alumist piiri. Osaliselt ülessulanud faas. Vahevöö peamiselt ultraaluselistest kivimitest koosnev vöö, mis jaguneb kaheks osaks: ülemine vahevöö (seal toimuvad seismilised katkestused on tingitud kivimite struktuuride muutustest, seal asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused ~700km) ja alumine vahevöö ehk mesosfäär (seal toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete kiiruse järsk vähenemine, rõhk pidevalt kasvab). Tahke faas Tuum ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule
roomama. Lühiajalistel pingete rakendamisel ta käitub aga kui tahke elastne keha (juhib seismilisi laineid). Analoogseks näiteks on vanade majade aknaklaasid mis aja jooksul on häguseks muutunud ja alt paksenenud klaasile mõjuva pikaajalise ning pideva gravitatsioonijõu tulemusel. VAHEVÖÖ on koore-tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Seismiline tomograafia (seismiliste lainete levikukiiruse uurimine maakoores ja vahevöös kui kolmemõõtmelises ruumis (3D) kus seismilise kiiruse väärtus esitatakse sõltuvalt vahevöö või koore tiheduse ning koostise muutustega. Vahevõõ jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km
nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks. 50-300km. Astenosfäär kõvaduse puudumine. Litosfääri alune, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused. Alumine mesosfäär 660-2900. D''kiht. Tuum 2900km tsenter. Tuuma välimine vöö vedel. Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine.
Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks. Paljud eraldavad ka peamiselt ookeanide ning kontinentide kokkupuutealadel esinevat üleminekulisest maakoore tüüpi. VAHEVÖÖ on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit. Vahevöö jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani. 400 ja 660 km asuvad seismilised katkestused on tõenäoliselt tingitud kivimite mineraal struktuursete (aatomite pakinduste) muutustega e. vastavalt oliviini muutumisega 4
Astenosfäär poolvedelas olekus. Asub litosfääri all, vahevöö ülemises osas, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Mandrite all on 100-200km sügavusel, ookeanide keskmäestike all 30-60km sügavusel. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool. Vahevööd eraldab maakoorest Moho eralduspind. Alumiseks piiriks on vedel välistuum. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused, toimub oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses. Alavahevöö ulatub kuni mesosfäär 660-2900km sügavusele.. D''kiht. Tuum Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi
Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. Moho pind- Vahevöö maakoores ja välistuumani vaheline sfäär. Koosneb tõenäoliselt ultraaluselistest kivimitest (Fe ja Mg silikaatidest koosnevad kivimid))) Tahke faas Tuum ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule. Jaguneb välistuumaks (P lainete leviku järks aeglustumine, S lained seal enam ei levi- vedel olek) ja sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. Välistuum-
annaabi.ee 
