aasta Saksa valitsuse kutsel lahkub Eestist üle 12000 baltisakslase, siirdudes "Juhi kutsel" Saksamaale. Ø Eesti ( koos Läti ja Leeduga) sunnitakse 28. ähvarduskirjaga alla kirjutama vastastikule abistamispaktile. Ø Selle järgi asutab N.Liit nende riikide territooriumil sõjalised baasid. 1940. aasta 16.06. esitab N.Liit Eestile ultimaatiumi, süüdistades Eestit "N.Liidule vaenulikus poliitikas " ja nõuab Eesti territooriumi okupeerimist. Ultimaatumit pole riigi sõjalise nõrkuse tõttu võimalik tagasi lükata. N.Liidu väed marsivad Eestisse. Vabariigi president sunnitakse nimetama uue, okupatsioonivõimude poolt ettekirjutatud koossisuga valitsuse Johannes VaresBarbarus peaministrina. Eesti Vabariik on lakanud olemast tegelikult suveräänne riik Click to edit Master text styles Second level Third level
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venemaa mobiliseeruda jõuab
· 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP. Saksa ja NSVL jagasid Euroopa ära. Sõja algus... · 1.september 1939 ründasid Saksa väed Poolat. · 3
8. mail Saksamaa kapituleerus – sellega lõppes sõda Euroopas. Pärast, kui sõda oli lõppenud Euroopas, Jaapan oli jäänud ainukeseks vastuseisjaks. Selleks ajaks Jaapanile kuulutati sõjat umbes 60 riiki. Aga vaatamata sellele, jaapanlased ei tahtnud kapituleerida ja avaldasid oma soovi jätkata sõja kuni võidu lõpuni. 1945 juunis jaapanlased kaotasid Indoneesiat ja olid sunnitud lahkuma Indohiinast. 26. juulil USA, Suurbritannia ja Hiina esitasid Jaapanile ultimaatumit, aga Jaapan oli lükanud seda tagasi. 6. augustil esiteks Hiroshima, kolme päeva pärast Nagasaki peale USA heitis tuumapommi, resultaatis mõlemad linnad olid peaaegu kustutatud maapealt. NSVL kuulutas Jaapanile sõda ja võitis Mandžuuria lahingut. 2. septembril Jaapani kapituleeris. Suurim sõda ajaloos oli lõppenud. Joonis 6. Hiroshima peale tuumapommi plahvatust 11 Sõja tagajärjed
loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Eesti okupeerimine-Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne-Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Juunipööre- Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A.
Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. 3.2. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940: Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne- Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Analoogsed sündmused toimusid ka teistes Balti riikides. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Ülesanne: Vastake õpiku (§21) abil järgmistele küsimustele:
kindlameelse valitsuse vajaduslikkusest, mis mõlema nägemuse järgi pidi siis maha suruma ja purustama mitte vaid Bolsevikud, vaid et võtta võim üle kõigilt Nõukogudelt. Kerenski aga oli vastu Kornilovi ettepanekule, et kehtestada tagalates surmanuhtlus ja et militariseerida vabrikud ja raudteed.35 26. augustil sai Kerenski Kornilovilt siis kirja, kus too nõudis, et nii sõjaväelise ja tsiviilvõimu üle tuleks kehtestada diktatuur. Kerenski tõlgendas seda kui ultimaatumit ja saatis järgmisel päeval talle telegrammi, kus vabastas Kornilovi sõjavägede ülemjuhataja ametist. Viimane seda aga eiras ja andis oma sõduritele käsu liikuda Petrogradi suunas. Kerenskile ei jäänud seega muud võimalust kui abipalvega pöörduda Nõukogude poole, et takistada Kornilovi vägedel jõudmast pealinna. Nimelt Kornilov kui parempoolne oli kas halva või eksitava informatsiooni tulemusel uskunud, et Petrogradi valitsus on
varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunsvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].) Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau'd). Kiiresti saatis ta parlamendile nõudmise, et kuningas tagandataks. Jõuetu Seadusandlik Kogu ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele. 9. augusti hilisõhtul kutsus Danton kokku erakorralise Pariisi Kommuuni (linnavalitsuse) istungi. Ravuskaardi juht vahetati välja, linnaosade (sektsioonide) juhid samuti
varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun – tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunšvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].) Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau’d). Kiiresti saatis ta parlamendile nõudmise, et kuningas tagandataks. Jõuetu Seadusandlik Kogu ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele. 9. augusti hilisõhtul kutsus Danton kokku erakorralise Pariisi Kommuuni (linnavalitsuse) istungi. Ravuskaardi juht vahetati välja, linnaosade (sektsioonide) juhid samuti
annaabi.ee 
