Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ulguvete" - 5 õppematerjali

Kirjanduse põhimõistete seletused
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Tere, laine! mere laine! +-/+-/+-/+- Ulguvete karge tuul! Ulmekirjandus - teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. 2 suunda - teaduslikud fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohtusid nagu tähesõjad, robotite sõda jms. Uudis - Üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
Lüürika mõisted
24
doc

Lüürika mõisted

mul mõelda sest on kole nüüdki veel, ka surmahirmus hing vist nii ei äga! Küll räägin, kuis seal ilmutas end hea, kuid enne muust, mis erutas mind väga. tooniline värsisüsteem ­ vt rõhuline värsisüsteem. trohheus ­ värsimõõt skeemiga + ­/+ ­. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ­). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +­/+­/+­/+­ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop ­ kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur ­ paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab

Eesti keel → Eesti keel
25 allalaadimist
Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015
18
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015

Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus Värsimõõt - värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinuimad värsimõõdud: trohheus- 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (– v). Nt : Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb- 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Nt: Ju ▐ toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐ pungad pakatavad täies väes,

Kirjandus → Sissejuhatus...
45 allalaadimist
Kirjandusteaduse alused
34
docx

Kirjandusteaduse alused

vaheldumist neis peaksite teadma). Värsimõõt on värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud on: Trohheus ­ 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silm (-v). (- värsi tõus, v värsi langus) 6 Näide: Tere, laine! Mere laine! -v / -v / -v / -v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb ­ 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsioonilisel esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Näide: Ju | toome helbed jätnud jumalaga v- / v- / v- / v- / v- / v Ja | sirelite õitseaeg on käes:

Kirjandus → Kirjandusteadus
46 allalaadimist
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Näiteks Eduard Vilde (1865­1933) romaanid "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" või Karl Ristikivi (1912­1977) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Võõras majas", "Rohtaed". trohheus ­ värsimõõt skeemiga + ­/+ ­. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ­). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +­/+­/+­/+­ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop ­ kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. trubaduur ­ 12.­14. sajandil provanssaali keelealal (Lõuna-Prantsusmaal) tegutsenud rüütlilaulik, kes luuletas rüütlite seiklustest, ülistas nende

Eesti keel → Eesti keel
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun