taevariiki. Tähtsaim Mann õpib Mari ja Tiina Mari vihastab ja Tiina on olnud 4 Margus vihastub sündmus lugema ning lähevad riidu sõimab Tiinat päeva kadunud libahuntide pererahvas Marguse pärast avalikult ja tagasi tulles ulgumise peale räägib ja tuleb ilmsile, libahundiks. ootab teda pere ja läheb püssiga libahuntidest. et Mari teab külm ja range välja, et Hiljem toob Tiina ära ajamine. ehmatada peremees koju libahundiks libahunte, kuid
välismaal sugulasi andsid välismaa komme ja sokolaadi. Teadmised Pärast hingedepäeva (2. novembril) tuleb mardipäev (10. novembril), vanade eestlaste mardusepäev, millega lõppes muistsel ajal mihklipäevast siiani kestnud marraskuu ehk surnuile pühendatud aeg. Lõppes surnute kodukäimine ja inimese surmahaldjas ehk mardus ei näidanud ennast enam tontlikus öös ja ei ilmutanud ennast ulgumise ja nutuga raagus metsas. Kuid olgu tähendatud, et hingedeaja kestus ei olnud meie kaugetel esivanematel ühesugune ega nimetus mardus ainus surmahaldja tähendus, teda kutsuti veel marguseks ja marraseks. Nimetus ise on vana iraani laensõna, tähendas algul surnut, kuid arenes meil edasi ka irdhingeks, inimese- ja surmahaldjaks, lõpuks surma nähtavaks või kuuldavaks endeks. Muide, mardusega on ühenduses ka putuka nimetus mardikas (mardlane jne.), sest surnute
sõrmi. Aga Haldas näitas kogemata laternaga valgust Rebasele ja see lippas kohe Haldja juurde ja riputas ennast talle kaela. Haldjas põgenes Rebase eest. Kuid järsku meenus talle, kuidas seda nõidust ära võtta. Haldjas koksas Rebasele käega vastu pead ja Rebane oligi peaagegu endine. Pekkale tuli aga hästi hea mõte, kuidas seda võtit kätte saada. Ta võttis Kassikaku õlgadest kinni ja hakkas teda keerutama. Suure ulgumise ja pasunahäälega jõudis sinna hunt, kes tõi Susi Suurelt teate, et kõik on oodatud täna õhtul Susi Suure lossi juurde maskipeole. Ja nii otsustati endale kostüümid selga ajada ja sinna minna. Nad läksid sinna varem, et Susi taskust veel enne pidu Karu julguse võti kätte saada. Susi magas oma toas. Metsaelanikud ei tahtnud väravast minna ja mõtlesid, et ronivad üle müüri, mis oli väga, väga pikk. Kassikakk tõi köie ja Pekka pidi üles ronima
Territooriumi märgistavad uriinilaikudega või häälitsusega. Karjaline eluviis on talvepoolaastal hulkuv, suvepoolaastal on kari alfapaarist eraldunud. Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat. Välimus Hundi jälg on piklikum kui koeral Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris. Jooksuala lõpetavad nad ulgumise. Toitumine Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised. Eestis teisel kohal on jänesed ja koprad. Tundraaladel, kus linnud pesitsevad ja sulgivad ning pole lennuvõimelised, toitub hunt lindudest. Samuti kaladest ja pisinärilistest. Pisinärilistest toituvad siis, kui on huntidel pojad. Vitamiine saavad taimetoidust ehk mida väiksema kehamassiga on herbivoor (kaelushiir), seda % suurem on maosisumass.
.. ___________________lk 21 puudu ____________________________ ... loomad. Sõdijate vahel valitses niisugune vaen, et kumbki pool ei ilmutanud selles metsikus tapluses halastust. Maa vappus, metsad süttisid põlema, meri kees ja kõrvetavas õhus tuprus must suits. Lahingukära oli kohutav. Iga piksenoole sisinale järgnes otsemaid kärgatav kõuemürin, ja sõjariistade tärinaga segunes ähvardav kõmin maa alt; sõdijate metsikud karjed tungisid läbi tuule pöörase ulgumise nii valjusti, et summutasid kõige valjemadki kõuekärgatused. Vaenuväed leidsid end võitluse käigus kord Othryse mäel, kord mererannal, kord laiali mööda Tessaalia tasandikku. Kord lahingu ajal lasid titaanid oma vastaste peale lämmatava aurupilve ja suutsid nad Olümpose mäele tagasi tõrjuda. Kuid mitte kauaks. Oma jõude ümber korraldades tormasid Olümpose jumalad oma mäelt taas alla. Nõnda käis võitlus edasi tagasi