töö tulemust (kahju raisatud materjalist, tööajast jms), aga teiselt poolt kollektiivi töö kvaliteeti, mis on ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemise tähtsaks teguriks. · Näitajate jaotamine tulemusnäitajaiks ja tegurnäitajaiks oleneb lahendatava juhtimisulesande pustitusest. Üks ja sama näitaja on uhes ulesandes tulemusnäitaja ja teises ulesandes tegurnäitaja rollis. Näiteks tööviljakus, põhivahendite tootlus, toodangu materjali- või energiamahukus on toodangu mahu ja selle omahinna kujunemise analuusis kasutatavad tegurnäitajad. Kuid nad on ka ise ettevõtte töö tulemuslikkuse tähtsad näitajad ja teistes ulesannetes
Asendades nen- desse seostesse funktsiooni F valemi (6.63) p~ohjal saame j¨argmised v~orrandid: fx (x, y) + x (x, y) = 0 , fy (x, y) + y (x, y) = 0 . (6.64) Ilmselt on funktsiooni F statsionaarseid punkte (st (6.64) lahendeid) rohkem kui funktsiooni f tinglikke ekstreemumeid. T~oepoolest, miski ei garanteeri, et s¨ usteemi (6.64) lahend (x, y) rahuldaks ekstreemum¨ ulesandes n~outud tingimust (x, y) = 0. Seega tuleb (6.64) lahendite hulgast v¨alja selekteerida eelk~oige sel- lised mis rahuldavad tingimust (x, y) = 0. M¨argime et s¨ usteem (6.64) sisaldab 3 tundmatut x, y ja kuid ainult 2 v~orrandit. Lisatundmatu v~oimaldab meil t¨aiendada s¨ usteemi (6.64) kolmanda v~orrandiga (x, y) = 0 viies sellega tund- matute ja v~orrandite arvud omavahel v~ordseks. Saame j¨argmise s¨
17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q. Arvutame marginaalkulu: M C = C (q) = 3 · 10-5 q 2 + 0.2. Kuna q = 100, siis M C = 0.5. N¨uu¨d saame lihtsasti lahendada m~ olemad u ¨ ¨ lesanded. Ulesandes a) on antud q = 50 ja tuleb leida C. Pannes arvud valemisse saame C 0.5 · 50 = 25. Vastus on j¨ argmine: selleks, et suurendada tootmist 50 u ¨ hiku v~ orra on vaja kulutada t¨ aiendavalt 25 tuhat kr p¨ aevas. J¨argmiseks lahendame u ¨ lesande b). Seal on antud C = 20 ja tuleb leida q. Teisendame eespooltuletatud valemi j¨ argmisele kujule: q M C C
17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q. Arvutame marginaalkulu: M C = C (q) = 3 · 10-5 q 2 + 0.2. Kuna q = 100, siis M C = 0.5. N¨uu¨ d saame lihtsasti lahendada m~ olemad u ¨ ¨ lesanded. Ulesandes a) on antud q = 50 ja tuleb leida C. Pannes arvud valemisse saame C 0.5 · 50 = 25. Vastus on j¨ argmine: selleks, et suurendada tootmist 50 u ¨ hiku v~ orra on vaja kulutada t¨ aiendavalt 25 tuhat kr p¨ aevas. J¨argmiseks lahendame u ¨ lesande b). Seal on antud C = 20 ja tuleb leida q. Teisendame C eespooltuletatud valemi j¨ argmisele kujule: q M C
4 Taas on 00 - t¨ uu¨pi m¨a¨aramatus ja veel kord L'Hospitali reeglit kasutades saame ex - e-x - 2x ex + e-x lim = lim = 2. x0 x - sin x x0 cos x tan x N¨ aide 3. Leiame piirv¨aa¨rtuse lim . x 2 tan 3x Selles piirv¨a¨artus¨ulesandes on - t¨ uu ¨pi m¨a¨aramatus. L'Hospitali reegli kohaselt 1 tan x 2 cos2 3x lim = lim cos3 x = lim x 2 tan 3x x 2 x 2 3 cos2 x. cos2 3x Tekkis 00 - t¨ uu¨pi m¨a¨aramatus
annaabi.ee 
