Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldine keemia praktikum 2 (0)

1 Hindamata
Punktid




Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse   töö   nr.   2   ülesanne   seisnes   happe   (HCl)   lahuse   valmistamisest,   mille protsendilisus   oli   eelnevalt   õppejõu   poolt   ette   antud.   Sellele   järgnes   soolhappelahuse lahjendus   ning   kasutades   tiitrimisprotsessi,   mille   tulemusena   on   võimalik   saavutada   töö eesmärk ehk, määrata happe lahuse kontsentrasioon tiitrimise kaudu.  Sissejuhatus Mahtanalüüs   –  Lahuste   kontsentratsiooni   määramise   meetod,   kus   uuritava   komponendi kogus lahuses määratakse ekvivalentse hulga reaktiivi lahuse mahu järgi. Mõõtelahus – Mahtanalüüsi raames teadaoleva kontsentratsiooniga lahus Tiitrimine   –  Meetod   ainete   sisalduse   määramiseks   kus   uuritavale   lahusele   lisatakse mõõtelahust. Stöhhiomeetriapunkt–    Ehk   ekvivalentpunkt   on   seisund,   kus   lahuses   ei   ole   enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahusses olevat reageerivat ainet Indikaatorid–  Spetsifiiliste   omadustega   aine   (või   segu),   mis   teeb   nähtavaks   uuritava süsteemi teatud keemilise omaduse või selle muutuse (nt. fenoolftaleiin, metüüloranž) Indikaatori pöördeala– pH väärtuste vahemik, kus indikaator muudab oma värvi Kasutatud töövahendid Koonilised kolvid (250mL), mõõtsilinder (250mL), mõõtkolb (100mL), bürett, pipetid (10 ja 20mL).


Kasutatud ained Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff) Uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodika Kasutusel   olnud   analüüsimeetodi   puhul   on   tegemist   kvantitatiivse   analüüsiga,   mille eesmärgiks on aine (HCl) kontsentratsiooni määramine lahuses. Laboratoorne töö algas lähteandmete paika panemisest. Õppejõud oli määranud kindla lahuse protsendilisuse,   milleks   antud   juhul   oli   1,8%.   Mis   tähendas   seda,   et   tuli   välja   arvutada koguse,   kui   suure   osa   moodustas   kontsentreeritud   (36%-iline)   soolhape   ning   kui   suure destilleeritud vesi 100mL-is lahuses. Pärast õigete koguste määramist, saadi 100mL 1,8%- ilist HCl lahust. Järgmise etapi käigus tuli teha lahusest viiekordne lahjendus. Seda sai saavutada, kasutades 100mL-ist   mõõtkolbi,   kuhu   tuli   pipeteerida   20mL   lahust   ning   ülejäänud   80mL   täita destilleeritud veega ning seejärel intensiivselt loksutada. Järgnevalt algas tiitrimine. Koonilisse kolbi tuli pipeteerida 10mL viiekordse lahjendusega lahust   ning   lisada   3   tilka   fenoolftaleiinilahust.   Bürett,   mille   puhul   oli   vaja   veenduda,   et väljalaskeava   juures   pole   õhumulle,   tuli   täita   ülemise   kriipsuni   täis   aluselise naatriumhüdroksiidi   (NaOH)   lahust.   Seejärel,   tilgutada   büretis   olevat   alust   soolhappet sisaldavasse koonilisse kolbi, mille käigus toimub reaktsioon HCl + NaOH  NaCl + H2O ning indikaatori toimel muutub esialgselt värvitu lahus roosaks. Protsessi käigus tuli kolvis olevat lahust veidi segada, selleks et värvus kaoks, kuni lahus jõuab stöhhimeetriapunkti, siis on hape neutraliseeritud, mille puhul tuli protsess peatada ja lugeda büretilt NaOH lahuse nivoo asukoht, tulemus annab happe neutraliseerimiseks kulunud aluse ruumala (mL-tes). Protsessi tuli korrata 3 korda ning saadud tulemuste järgi tuli arvutada HCl lahuse molaarsed kontsentratsioonid ja võtta aritmeetiline keskmine. Selle kaudu sai arvutada soolhappelahuse moolarset kontsentratsiooni.




Katseandmed n HCl =  n NaOH Molaarmass HCl =  MHCl = 36,5g/mol Antud valmistatava lahuse kontsentratsioon C% = 1,8% Kontsentreeritud HCl massiprotsent C% = 36,0% Konts. HCl tihedus (36%) = 1,179g/cmg/cm3 Valmistatava lahuse tihedus (1,8%) = 1,0073g/cm3 CM(NaOH) = 0,1004mol/dm3 VNaOH(1) = 9g/cm,52cm3 VNaOH(2) = 9g/cm,61cm3 VNaOH(3) = 9g/cm,55cm3 VHCl= 10cm3 Vlahus = 100cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lähteandmete arvutamine: Lahustunud aine mass lõpplahuses:  m aine =  Vlahus * (1,8%) *  C % 100  = 100mL * 1,0073g/cm 3 * *  1,8 % 100   = 1,81g Lähtaine mass:  m HCl =  m aine * 100% / C% =  1,81
0,36 = 5,03g Lähteaine maht: VHCl =  mHCl ( 36 %)  =  5,03 g 1,179g/cm g /cm3  =  4,27mL


Vee maht:  Vlahus * (1,8%) -  m HCl = 100mL * 1,0073g/cm 3 -5,03g = 9g/cm5,7g = 9g/cm5,7cm3 Valmistatava aine molaarsus:   c M =  n HCl  / Vlahus  Ainehulk:  n HCl =  m aine /  MHCl = 1,81 / 36,5 = 0,050mol c M = 0,050mol / 0,1dm 3 = 0,5mol/L Lähteandmed: Valmistatava lahuse (HCl) massiprotsent:  C% = 1,8% Valmistatava lahuse molaarsus:  CM  = 0,5mol/L Konts. soolhappe tihedus:  = 1,179g/cmg/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent: C% = 36,0% Vaja on võtta konts. hapet: 4,27mL Vaja on võtta vett: 9g/cm5,7mL Mõõtetulemuste arvutamine: (Tegemist on viiekordse lahjendusega) 1) (9g/cm,52mL)   CM(HCl) =  9g/cm,52∗0,1004 10  = 0,09g/cm56mol/L 2) (9g/cm,61mL)  CM(HCl) =  9g/cm,61∗0,1004 10  = 0,09g/cm65mol/L 3) (9g/cm,55mL)  CM(HCl) =  9g/cm,55∗0,1004 10  = 0,09g/cm59g/cmmol/L


Aritmeetiline keskmine ja lahjendamata molaarne kontsentratsioon CM(HCl) =  0,09g/cm56+0,09g/cm65+0,09g/cm59g/cm 3  * 5 = 0,09g/cm6 * 5 = 0,48mol/L Katse suhteline viga                                      Es =  0,48 mol/ L−0,5 mol/ L 0,5 mol /L  * 100% = 4%


Kokkuvõte Töö   käigus   sai   valmistatud   nõutud   kontsentratsiooniga   lahus,   büretiga   tiitritud   selle viiekordset   lahjendust   ning   saadud   mõõtmistulemusi   kasutatud   selleks,   et   välja   selgitada soolhappelahuse molaarne kontsentratsioon Katse   viga   oli   vaid   4%,   mille   puhul   võib   pidada   tulemust   arvestatavaks.   Vea   tekke vähendamiseks   peaks   kasutatud   ainekoguseid   täpsemalt   võtma   ning   mõõtmistulemused kontrollima korralikumalt üle, seda eriti büretil oleva skaala puhul.
Vasakule Paremale
Üldine keemia praktikum 2 #1 Üldine keemia praktikum 2 #2 Üldine keemia praktikum 2 #3 Üldine keemia praktikum 2 #4 Üldine keemia praktikum 2 #5 Üldine keemia praktikum 2 #6 Üldine keemia praktikum 2 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GigaBasic Õppematerjali autor
Lahuse kontsentratsiooni määramine

Sarnased õppematerjalid

Keemia praktikum nr2-Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus
28
docx

Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM  k h  p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kasutatavamad konts

Keemia alused
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
12
doc

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud

Keemia alused
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
12
doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral ai

Keemia alused
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
7
docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis on asetatud klaaslehtrisse. L

Keemia
Keemia alused-NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
16
docx

Keemia alused: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu ja ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi leidmine C 2 −C 1 C = C%1 + · (ρ – ρ1) ρ2−ρ1 NaCl massi leidmine lahuses C mNaCl =ρlahus ∙V lahus ∙ 100 Katse suhtelise vea leidmine, arvestades, et õige tulemus on 70% |C −70 | ES = ∙ 100 70 Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Lahuse molaalsuse leidmine naine Cm = mlahusti Moolmurru leidmine lahuses naine C x= naine +nlahusti Nor

Keemia
Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
7
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille! Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 m

Keemia
Keemia alused praktikum nr 2
7
odt

Keemia alused praktikum nr 2

Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutu

Keemia alused
Lahuse kontsentratsiooni määramine
5
pdf

Lahuse kontsentratsiooni määramine

Töö ülesanne ja eesmärk Happe lahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Lahuste kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu ehk ruumala mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta. Ajalooliselt on kasutusel ka normaalsus. Teades mõõtelahuse mahtu ja kontsentratsiooni, uuritava lahuse mahtu ning toimuva reaktsiooni võrrandit, on võimalik välja arvutada uuritavas lahuses olnud lahustunud aine kogust ja lahuse kontsentratsiooni. Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt tiitrimiseks kulunud ühe lahuse maht, teist lahust d

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun