LV sai lüüa ja kehtestati jäik kommunistlik režiim. Inglismaa: langes (suessi kriis). Impeeriumi asemel Briti Rahvaste Ühendus. Paljud tulid Inglismaale elama. Saksamaa: Lääne-Saksat juhtis Konrad Adenauer. Majandusime jätkus. Leppisid ära FRA’ga ja alustasid kahe riigi majanduslike huvide põimimist (-> Euroopa Liit). Tema juhtimisel sai GER’st NATO liige ja lõi 1960a taas sõjaväe. Saksa DV’s tulid võimule kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Oma parteid nim nad GER Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks. Walter oli pedantne Moskva käskude täitja. Prantsusmaa: impeeriumlased jõud alustasid mässu ja nõudsid marssal de Gaulle’i võimuletulekut. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus,
a taas ka sõjaväe. Keeldus tunnistamast Saksa DV-d ajutiselt okupeeritud idatsoon. 1960.a algul tugevnesid Saksamaal sots.dem.id,noored protestisid ägedalt sõja, eriti Vietnami vastu. Adenauer läks erru 1963.a, kristlikud dem püsisid võimul 1969.aastani, viimasel viiel aastal sots.demokraatidega. Liidukantsleriks sots.dem Willy Brandt. Idatsoonis e. Saksa Dvs tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Parteid nim Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtususparteiks, vormiliselt säilitasid mitmeparteisüsteemi. Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Tema nõue oli 1968.a suruda maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida- Saksamaa jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Berliini müür tegi 1961 lõpu idasakslaste põgenemisele läände LS kaudu. EUROOPA ÜHINEMISLIIKUMINE 1950.a alanud ühinemisprotsess sai tõuke 1957
Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel sai Saksamaast NATO liige ja selle raames lõi Saksamaa endale 1960ndatel ka uue sõjaväe; ei tunnustanud Saksa DV-d, pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei. Näiliselt säilitati mitmeparteisüsteem. Walter Ulbricht oli eriti püüdlik ja pedantne Moskva käskude täitja. Muuhulgas nõudis just W. Ulbricht innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada demokraatiat sotsialismi. SDV oli küll sots- maailma kõige arenenum piirkond, kuid jäi siiski järjest enam maha SLV-le. Ühinemine Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas Teise maailmasõja. Kolme suurriigi juhtide
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik ehk Lääne-Saksamaa. Idas tekkis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Saksamaa. Alguses lootis Nõokogude Liit saavutada võimu kogu Saksamaa üle, kui see ebaõnnestus. Saksamaa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7.oktoobril 1949.a. Selle pealinnaks oli Ida-Berliin. Ida-Saksama pindala oli 108 298 km2. Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Oma parteid nimetasid nad Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtsusparteiks ja säilitasid vormiliselt isegi mitmeparteisüsteemi, kui see oli vaid dekoratsioon. Walter Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Just tema nõudis 1968.aastal innukalt, et surutaks maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri kõige arenenum piirkond, kuid jäi Lääne-Saksamaast siiski aina enam maha.
võimumonopolile), aga ka ka ta enese abi Mielke, ning nüüd see meelevaldus tõi kaasa võimaluse puhastuseks nii Stasis, partei poliitbüroos (partei tähtsaim organ, mis moodustati keskkomitee liikmeist) kui keskkomitees (partei ametlik juhatus). Pieck ja Grotewohl jäid peale 1953. aastat ametisse, ent Ulbricht oli nüüd selgelt mõjukaim mees DDRis. Uueks Stasi juhiks tõusis Ernst Wollweber, kelle asetäitjaks jäi Mielke. Kuid ka Wollweber läks Ulbrichtiga tülli. 1957 lahkus ta ametist ning Mielke tõusis lõpuks Stasi juhi kohale, kuhu ta jäi sisuliselt kuni DDRi eksistentsi lõpuni. Stasi välisluure juhiks sai umbes samal ajal Markus Wolf. 1954 NSV Liit kinnitas DDRi sõltumatust iseseisva riigina. 1955 allkirjastati Varssavi Pakt (Warschauer Pakt), mille põhjal loodi sotsialismimaid ühendav kaitseorganisatsioon. DDR liitus sellega 1956. Septembris 1960 suri president Pieck. Uut presidenti ei valitud, selle asemel loodi
annaabi.ee 
