ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimede suhtes). Selgitage! Blaise Pascal ütleb, et inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel olematuse ja kõiksuse vahel. Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik teooriad toetuvad printsiipidele, mis omakorda toetuvad teistele printsiipidele ja teised printsiibid toetuvad kolmandatele printsiipidele. Ühel hektel meie mõistus enam kaugemae mõelda ei suuda ning me arvame, et see punkt on lõplik. Tegelikut on see punkt oma olemuselt lõputult jagatav. Meie mõistus lihtslat ei suuda minna nii kaugele nin ei hooma seda lõpmatust. Kuna inimesed on igas mõttes piiratud, siis avaldub kahe äärmuse vahel asetsemine ka kõigis meie võimetes
Kuid kui võrrelda kõikvõimsa maailma kõrval kõige väiksemaid looduses esinevaid organisme, näeme, et ka tibatillukeses aatomis on nii palju suurt, milleni inimese kujutlusvõime ei küündi. Ääretu loodus tibatillukese aatomi sees. o Ehk olemine olematuse ja olemise vahepeal. Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Kõik teadmised on oma uurimisvaldkonna ulatuvuses lõpmatud Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? o Loomus on esimene harjumu ja esimene harjumus ongi loomus. Kõik võib muuta loomulikuks. Mõistus muudab tunded loomulikuks ja samas võib kõik loomulikud tunded hävitada. Harjumus sunnitakse meile peale ühiskonna ja teiste inimeste poolt. Seda tehakse, kuini me ise tunneme et tahamegi seda mida meile surutakse peale
omakorda on väike täpp galaktikate grupis jne lõpmatuse suunas. Teistpidi vaadates on inimene suur, koosnedes üksustest, mille jaotamisel jõuame aatomini, mis veel omakorda koosneb aatomituumast ja elektronkattest, mis jaotuvad veelgi väiksemateks üksusteks jne olematuse suunas. Kumbagi äärmust me ei mõista, kuna see on tajutavaga võrreldes hoomamatu. Samuti on kõik teadused lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Teadmised toetuvad printsiipidele, mis on tuletatud teistest printsiipidest, mille aluseks on kolmandad printsiibid jne, kuni jõuame punkti, millest edasi meie meeled ei taju, kuigi see punkt on tegelikult veel lõputult jagatav. Meile on seega kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. Inimese piiratus ja keskne asend kahe äärmuse vahel avaldub ka kõigis tema võimetes, sest tema meeled ei taju midagi äärmuslikku. Kuulmine on ühelt poolt piiratud
vahetult sümbolipaarile kvantor-muutuja, pole vahetult kvantoriga seotud ja see ei kuulu kvantori ulatusse. Kvantori ulatuses paiknevat avaldist nimetatakse ka kvantorile alluvaks avaldiseks, nt ∃x (Sx & Px). Kvantorile alluvas avaldises võib olla muutujate esinemisi, mis pole kvantoriga seotud, nt ∃y (Sy & Px), kus muutuja x esinemine pole kvantoriga seotud. D8.5. Muutuja esinemine predikaatarvutuse avaldises on seotud, kui muutuja esineb mõne kvantori ulatuvuses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis see muutuja esinemine on vaba. Muutuja on valemis seotud, kui kõik tema esinemised on valemis seotud. Vastasel juhul on muutuja vaba. Valem on kinnine, kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul nimetatakse valemit lahtiseks. Lauseks nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. Nt valem Jx on lahtine ja muutuja x on vaba; valem ∃x Jx on lause – selles pole vabu muutujaid
vahetult sümbolipaarile kvantor-muutuja, pole vahetult kvantoriga seotud ja see ei kuulu kvantori ulatusse. Kvantori ulatuses paiknevat avaldist nimetatakse ka kvantorile alluvaks avaldiseks, nt x (Sx & Px). Kvantorile alluvas avaldises võib olla muutujate esinemisi, mis pole kvantoriga seotud, nt y (Sy & Px), kus muutuja x esinemine pole kvantoriga seotud. D8.5. Muutuja esinemine predikaatarvutuse avaldises on seotud, kui muutuja esineb mõne kvantori ulatuvuses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis see muutuja esinemine on vaba. Muutuja on valemis seotud, kui kõik tema esinemised on valemis seotud. Vastasel juhul on muutuja vaba. Valem on kinnine, kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul nimetatakse valemit lahtiseks. Lauseks nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. Nt valem Jx on lahtine ja muutuja x on vaba; valem x Jx on lause selles pole vabu muutujaid
annaabi.ee 
