Lõuna ja ida suunal katsid mäenõlvu aiad, terrassid ja palkonid, mille vahel paiknesid mõned elu-ja tööhooned. Suure palee sisehoove ehtisid toredad mosaiigid. Selle territooriumil asusid riigiametite peakorterid. Keiser hoidis oma raha- ja väärismetallivarusid turvaliselt paleemüüride varjus. Keisri eluhooned seisid muudest rajatistest eraldi ning juurdepääsu nendeni takistas kaitsemüür. Keisri juures alasid ka tema ema, naine ja lapsed. Keisri palees töötasid uksehoidjad, tõlgid, kunstnikud, käsitöölised, rätsepad, kuldtikandimeistrid, kullassepad, riiklike bankettide ülemkelnerid, kammerteenrid ja eunuhhid. Viimaste ülesandeks oli palee rajatiste, hoonete, valgustuste ülevaatamine. Nad teenindasid keisrit lauas ning valmistasid ette ta voodi ja rõivastuse. Igal öösel lukustasid eunuhhid ennast koos keisriga valitseja magamistuppa ning heitsid ise pikali voodi kõrvale ja sissepääsu ette. Nad koostasid keisri
} Eesmärgi saavutamise raskendamine } Kuriteo objektile ligipääsu raskendamine } Õigusrikkuja kõrvalejuhtimine (st.õigusrikkuja eemalhoidminepotentsiaalsest ohvrist) } Õigusrikkumise soodustegurite vähendamine Vahelejäämise riski suurendamine } Elektrooniline märgistamine kaupadel } Järelvalve } Riiklik järelvalve (politseipatrull, eraturvateenused, elanike patrullimine oma koduümbruses) } Järelvalve muud tööülesandeid täites (müüjad, uksehoidjad, majahoidjad, valvekeskused tornelamutes, konduktorid bussides jne; videojälgimissüsteemid, signalisatsioon) } Ümbruskonnavalve ehk naabrivalve (turvaala idee – defencible space, tänavavalgustus) Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine } Kuriteo objekti kõrvaldamine (pangaülekanne sularahas palga asemel, graffitti vältimiseks seinte katmine maalingutega, jne) } Omandi märgistamine (autode ja mootorrataste märgistus, kariloomade märgistamine) }
Aja jooksul tekkis piiskopi juurde kollegiaalne nõuandeasutus- toomkapiitel, mis valis oma liikmed ise. Liikmeid 6-8. tähtsaim amet oli praost, kelle ülesandeks oli väline esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine. Järgmine oli dekaan- toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra järgi jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ühtlasi toomkooli direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne. Piiskopil oli ilmaliku valitsejana õigus teha seadusi ja määrusi; teostada administratsiooni ja toimetada kõiki valitsusakte; kohtumõistmise õigus. Tähtis ametnik piiskopi kõrval oli stiftifoogt. Igas stiftis kujunes ka oma stifti nõukogu. 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis. Linna piirkond jagunes õiguslikult kahte ossa. Esimene osa oli piiratud müüriga, milles elasid linnakodanikud. Linna keskel, kokkusurutud majade vahel asus
Kulla ja teemandi kaevandamise tipp 1750ndatel, kaevandustes orjade suremus suurem. Paljud kaevandused hakkasid oma tulusid jagama orjadega, et kasvatada nende motivatsiooni. 18 saj lõpus oli 33% orjades lõuna ameerikas ennast juba vabaks ostnud ( eelkõige Minas Geraisis osteti ennast vabaks, 18 saj sai ka põhiliseks kohviistanduse piirkonnaks). Orjad ka linnades, neid pli küll vähem aga neid oli siiski palju. Olid lihttöölised,uksehoidjad, koristajad jt. Linnades olukord orjadel parem, linnades peremehel 1-2 orja, linnaorjad elasid paremini, olid rohkem pereliikmed, linn pakkus võimalusi raha teenimiseks, paljud linnaorjad ostsid ennast vabaks. Kodusõjaaegseks ameerikas olid pooled linnaorjad. Prju kasut lisaks linnadele ka riiklikel ja ehitisprojektidel.Valged seetõttu ka protestisid, et neil lubatakse konkureerida nendega. Linnaorjadel oli ka lisaks teenimisvõimalustele suurem võimalus see,
Oma töös peavad nad lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning tegutsema vastavalt vajadustele, olles hea teenindaja. Olenevalt organisatsiooni suurusest, struktuurist ja töökorraldusest võivad hotelliteenindajate ülesanded olla erinevad ning sellest tulenevalt kanda erinevaid ametinimetusi nagu toateenijad (koristajad), registraatorid (administraatorid), jooksupoisid, pakikandjad ning portjeed (uksehoidjad). Hotelli toateenijate (koristaja) ülesandeks on hoida puhtana ja korras hotellis asuvaid ruumid. Nad pühivad tolmu, puhastavad tolmuimejaga ning pesevad põrandaid, mööblit ja muud sisustust. Samuti on nende ülesanne teha üles voodeid, puhastada vannitube ja WCsid, varustada toad käterättide, seebi ja muude külastajatele ettenähtud esemetega. 191