tõkkeid ka tema poolt. Näiteks palub ema minult tihti abi telefoni käsitlemisel, mis on eestikeelse menüüga ja mille kohta on tal eestikeelne juhend samuti olemas. Sellistel juhtudel on tavaliselt minu vastuseks:,,Kuidas sa ise hakkama ei saa, see on nii lihtne ju!". Kuulamisoskused Ma arvan, et ma olen täitsa hea kuulaja, kuigi mul on vahel raskusi oma suu kinni hoidmisega ja teisel lõpetada laskmisega. Kasutan palju ukseavajaid ning silmsidet, vähem ümbersõnastamist. Kui näen, et kedagi vaevab miski nii rängalt, et seda võib ta näost välja lugeda, tekitan alati aega tema ära kuulamiseks, julgustades teda rääkima, hoidudes liigsest sundimisest. Usun, et tõestust minu heast kuulamisoskusest annab tõsiasi, et väga tihti pöörduvad sõbrad muredest vaevatult minu poole, et oma koormat kergendada. Teen omalt poolt kõik, et pärast vestlust tunneksid nad end paremini, mis enamasti ka õnnestub.
leida probleemidele lahendusi, annab teisele teada, kas sa kuulad ja mõistad teda ning aitab jälgida, kas oled asjast õigesti aru saanud. Aktiivsel kuulamisel tuleb ümbersõnastada teise inimese öeldud, näiteks: ,,Kui ma sind õigesti mõistsin, siis...". Tundeid tuleb peegeldada, näiteks: ,,Sa tunned end (vihasena, rõõmsana)", ,,Nii et just see oli sinu jaoks oluline..." jne. Pärast mõistmist, et inimesel on mure, saame aidata tal ennast avada, kasutades ukseavajaid, näiteks: ,,Tahad sa sellest rääkida?" või et ,,Saan ma sind kuidagi aidata?" Käitumise põhjal saab selgeks teha, kellel on probleem. Käitumise aken jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitavaks alaks nimetatakse seda, kus probleem on partneril (Käitumised, mida mina sallin, aga mis on partneri jaoks probleem) ja probleemideta ala (Käitumised, mida mina sallin ja mis ei anna märku mingist probleemist
Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -7- Lisa: 1. Kontakti loomine: vajadusel võib julgustada ja toetada ,,ahah", ,,mhmh"... või kasutada nn ,,ukseavajaid": ,,Mind huvitab, mis täpselt sind paneb muretsema ", ,,Ma tahaksin sellest lähemalt kuulda". 2. Peegeldamine: ,,Ma sain sinust nii aru, et...", ,,Kas ma mõistsin õieti, et..." 3. Tunnete ümbersõnastamine: "See on Sinu jaoks heidutav?", ,,See näib sind kurvastavat?" Mida öelda, kui ... Ta on emotsioonid ,,Ma mõistan (tunnen, näen, haistan, kuulen) et mu jutt haripunktis: pahandab sind"
mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale. NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud
... Sa oled veendunud, et ... 30 Jne. Kasuta ümbersõnastamisel keelt, mis on partnerile tuttav ja omane. Ole avameelne ja ettevaatlik. Hea ümbersõnastamine on pigem lühike kui pikk. Kuna osa kuulamistehnikaid on seotud ka kuulajapoolse aktiivse rääkimisega, on mõnikord raske eristada kuulamist rääkimisest. Kõige lihtsam on määratleda, kas ta esitab täpsustavaid küsimusi, sõnastab ümber, kasutab ukseavajaid (on ka laiendavad küsimused jne) või teeb midagi muud. Viimasel juhul ta arvatavasti on astunud kuulaja rollist rääkija rolli. Sagedasemateks lõksudeks kuulajal on nn suhtlemistõkked (roadblocks), mille kasutamine pidurdab rääkijat ja ta ei räägi seda, mida kavatses, läheb teisele teemale jne, igal juhul tal tekivad negatiivsed tunded. Suhtlemistõkked jagunevad: · Kohtumõistmiseks Kritiseerimine
tehnikateks. Eelduste all mõtlen ma kõigepealt hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja respekteerib partnerit, keskendub partnerile, jätab kõrvale oma mõtted ja tegevuse. Hea kuulaja tunnetab oma piire, teadvustab ka omi emotsioone, mis kuulamisel tekivad ja kontrollib neid. Ta on mõistev, huvitatud ja ennast tundev inimene. Kuulamise alguses on vajalik võtta kontakt (vaata veel kord üle kõik kontaktioskused). Alguses kasutatakse ka ukseavajaid-need on laused, mis julgustavad, väljendavad toetust ja huvi. Kuidas sul on läinud peale meie viimast kohtumist? Ma ei usu, et oleme enne kohtunud. Mind huvitaks kuulda, kuidas reis möödus. Kuidas Te ennast tunnete? Ma kuulan Teid. Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega partnerile oma huvi, kaasaelamise ja mõistmise väljendamises. Kasutatakse noogutusi, naeratusi, miimikat, ka häälitsusi (noo, ahaa, jaaaa, ooo...). Vaikse kuulamise eesmärgiks on vestluse soodustamine
annaabi.ee 
