Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ukerdavad" - 5 õppematerjali

Rändkakk
6
doc

Rändkakk

palju mune ta munes. Händkakk kaitseb poegadega pesa väga vihaselt. Alati ei pruugi tal küll õnnestuda tülitajale jäävaid vigastusi tekitada, näiteks silma peast välja lüüa, ent tema rünnak võib kergesti lõppeda sellega, et inimene nagu küps valge klaar puu otsast alla sajab. Nagu teistelgi Eesti öökullidel, peale värbkaku, lahkuvad händkaku pojad pesast juba enne lennuvõimeliseks saamist. Kui kakukesed just maha ei potsata, ukerdavad nad seni puuokstel, kuni tuule tiibadesse püüavad. See juhtub enamasti juuni keskpaigas. Poegadel tuleb vanemate juurest üsna pea kaugemale kolida, sest händkaku maailmas on kombeks, et isegi ema- ja isalind talvituvad omaette territooriumil. Seetõttu jagavad nad sügistalvel maid nii omavahel kui põhja poolt tulnud talikülalistega. Eesti händkakud on üsna paiksed linnud ja külma eest lõuna poole ei kipu. Siiski on teada, et vahel lasevad nemadki ennast reisikihust kaasa kiskuda

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Soolinnud
11
doc

Soolinnud

talvitusaladelt Eestisse. Pesa ehitatakse maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest, rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4...6 muna, mida peab 10...12 päeva hauduma. Seejärel kooruvad pojad, kes istuvad vaikselt süüa oodates veel 10...12 päeva. Sel ajal ei tohi metskiuru pesakonda mingil juhul häirima minna, sest muidu võib vanalind selle maha jätta. Kui lõpuks linnupojad siiski pesast välja ukerdavad, siis ei oska nad veel kohe lennata ja nii veedavad nad mõne päeva kõrgesse rohtu peitunult. Lendamise saavad metskiurupojad selgeks juunikuu teisel poolel. Metskiur ei ole looduskaitse all. SISUKORD 2-3 lk Sookurg 4 lk Rabapistrik 5 lk Sookiur 6 lk Sootihane 7 lk Metskiur 8 lk Sookure pilt 9 lk Rabapistriku pilt 10 lk Sookiuri pilt 11 lk Sootihase pilt 12 lk Metskiuri pilt 13 lk Luuletus

Loodus → Loodusõpetus
9 allalaadimist
Mardipäev-mardilaulud
6
docx

Mardipäev-mardilaulud

Kes seemne leiab ja kevadel mulda paneb, näeb head õnne uuel aastal. Seemneviskamise laul : Mart viskab sisse seemneõnne, Ahju ette eide õnne, Taha nurka taadi õnne, Nelja nurka neiu õnne, Põrandale poisteõnne. Laulu ajal mardiema ketrab, mardiisa käib ja külvab, mardilapsed ukerdavad mardiisa järel. Mardiisa : Nüüd on maa õnne täis, kuid peale õnne peab ka endal aru ja oidu olema. Lapsed, uurige järele, kas rahval oskust ja mõistust jätkub. Lugemise laul : Kas teie loete, marti, marti, Kas teie teate, marti, marti, Mis on siia kirjutatud, Raamatusse talletatud? Antakse raamat kätte.

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Kakud
8
doc

Kakud

Ohhoota mereni ja Kamtsatka poolsaareni idas, põhjapiiriks seitsmekümnes ja lõunapiiriks neljakümnes paralleel. Laialdaselt on liik levinud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Sooräts on avamaastiku (sood, jõeluhad, rannaniidud, avarad põllumassiivid, tundra) asukas. Pesitseb maapinnal, tavaliselt kõrgema rohu või põõsastiku varjus. Täiskurnas võib olla 2-13 muna. Mune hautakse 25 ­ 27 päeva. Paarinädalased pojad lahkuvad pesast ja ukerdavad ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt. Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005. Liigi arvukust on meil hinnatud 10 ­ 300 haudepaarile, asustustihedus 0,1 paari 100km2. Talvituvad vaid üksikud linnud ja nende arvukus ei ulatu üle 5 linnu. Sooräts kuulub kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
MESILASEMADE KASVATAMINE
54
pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

järgmist raami, mis jäi tarusse: võib-olla on ema sellel. Käes olevat raami on teada, kuid puudub on aega vaadata küll, sest sealt ema ära ei lenda, kui tegemist pole just teave, milliste leskedega paarumata või alles munema hakanud emaga. emad paarusid. Sellised Mesilasema leidmist hõlbustab see, kui ema on märgistatud. Algul emad on meetootmise ajavad algajat mesinikku tihti segadusse kärjel ukerdavad lesed, kes on jaoks enamasti head, aga samuti suuremad kui töömesilased, aga nende tagakeha on töntsakam emadekasvatuse koha ja pea suurte liitsilmade tõttu ümara kujuga. Emamesilase tagakeha on pealt neilt häid järglasi seevastu pikk ja sihvakas ning pea nagu töömesilasel, kolmnurkse kuju- ei saa. Tihti nimetatakse ga. Ema saab kergesti leida ka pikkade väljasirutatud jalgade järgi. tarbeemasid ka F1- ema-

Loodus → Loodus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun