Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ujutused" - 5 õppematerjali

Pinnamood
2
doc

Pinnamood

Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja

Geograafia → Geograafia
147 allalaadimist
Tansaania
15
doc

Tansaania

Majanduse kõikumine tõi kaasa põllumajanduslike toodete hindade langemise. Põllumajanduse tootlikkuse langusele aitas kaasa ka elanike arvu langus. Samuti puudus ka välismaine investeerimine. Tansaania oli sunnitud 1983-85 sisse ostma teravilja, et toita oma rahvast. Nimelt sel ajal oli riigis suur sademete puudus, teravilja polnud lihtsalt võimalik kasvatada. Puudus oli ka hoidlatest (ladudest), mistõttu hävis ka u.40% saagist. Ebasoodne ilm, ujutused, kahjurid mõjutasid samuti primaarse sektori allakäiku. Üht tähtsamat kasvatatavat vilja, maisi, toodavad ligi 50% Tansaania talunikest. Riisi, teist peamist toiduainet, toodetakse kodumaiseks tarbimiseks. Nisu on kolmas peamine teravili. Sellega tegeleb National Food Corporation (NAFCO). 11 1977a. moodustati East African Community. See on majandusliit Uganda, Keenia ja Tansaania vahel.

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
Egiptus - Looduslikud olud
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

kasutades juulist detsembrini. Selle aja jooksul olid põllumaad vee all. Loomad viidi selleks ajaks kindlamasse kohta, muidu oleksid nad võinud uppuda. 2. Vee äravoolu periood oli Brt (maa taasilmumine või seemnete ilmumine) ehk Peleto. See oli jahedaim aastaaeg ja kestis detsembrist märtsini. Selle ajal külvati seemned ja kasvatati vilja. 3. Märtsist juulini kestis suvega võrreldav kuiv aastaaeg ­ Shmo. Siis oldi tegevuses vilja ladustamisega. "Kui Niiluses toimuvad ujutused, jõuab tema vesi deltasse ning Liibüaks ja Araabiaks kutsutavatele maadele, muutes jõepankade omavahelise kauguse kohati kahepäevase teekonna pikkuseks, mõnikord väiksemaks. Ma ei saanud selle sündmuse olemuse kohta midagi teada, ei preestritelt ega kelleltki teiselt. Mind huvitas, miks Niilus uputab sada päeva suvisest pööripäevast alates; kui see aeg on möödas, taandub jälle, ja jõgi on madal järgmise suvise pööripäevani. "Herodotus, "Histooriad" 2,19

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

id ja ü d es on . aktiivs le o h ust on ujutused; vu tudeks Martin Guade lk iques loupes aanilist ja Reu ,

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Geo konspekt
23
doc

Geo konspekt

lammile uusi toite rikkaid setteid mis rikastavad mulda ning on vajalikud põllu kultuuri kasvatamiseks- Selle näiteks on kaua aegne edakus maa viljendus egiptuses Niiluse orus keset kõrbe. Mailmas esineb ka üsnapalju erakordseid ja sagely ootamatuid üle ujutusi mille põhjustavad tugevad tormid, paduvihmad äkiline sulamine mägedes. Mille tagajärjed võivad olla katastroofilised nii asulatele kui ka põldudele. Sellised üle ujutused põhjustavad oluveede tugevat ilusiooni, maa nihkeid maismaal taime kahjustusi jne. Katastrofiliste üle ujutamiste sagenemisele viimasel aata kümnetel on kaasa aidanud inim tegevus(metsa rai jne.) Väga suurt mõju on avaldanud globaalne kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest. Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma

Geograafia → Geograafia
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun