See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Näiteks käisime lastekooriga XXV laulupeol, mis toimus 2.-5.juulil 2009. Muidugi reisisin Eestis kui ka välismaal, olin koos sõprade ja perega, korjasin marju, puhkasin, ujusin, grillisin, käisin kontserditel ja võtsin suvest kõik, mis võtta andis. Võin öelda, et see suvi oli väga eriline, mõnus ning meeldejääv. Uus kooliaasta on alanud. Õhukesed riided vahetame välja soojemate vastu. Tühjad sahtlid saavad täis õpikute ja töövihikutega ning topsid täituvad pliiatsitest. Peagi astume suvest sügisesse. Õhk muutub jahedamaks, linnud laulavad, lehed saavad kuldse jume ning seejärel langevad puudelt, põllud on lagedad, päike kaugeneb
Riietusin ennast bikiinidesse ja läksin dushi alla ennast loputama. Hiljem tuli Dini, nimelt mu vastane pesema ja tal oli persevahe paljas. Läksin siis basseinidesse, aga ma ei näinud Chrissi kuskil. Lõpuks nägin teda Dini'ga suudlemas. Kui Chris nägi mind lõpetas ta kohe suudlemise ja hakkas minu poole tulema. ,,Seda mida sa nägid, oli vale!" Ütles ta. ,,Mis asja siin valet oli? Ma nägin ju seda oma silmadega! Sa valetaja no!" Ütlesin sind ujusin minema. ,,Merit! Anna mulle andeks!" Sõnas ta. Raputasin pead. Läksin Melissa juurde ja me läksime torudest alla laskma. Mõtlesin sellele mis juhtus. Nojah, tegelikult pole mõtet selle mõelda, see oli ta enda süü ja minuga ei juhtunud midagi, lihtsalt tema jäi minust ilma. Las nüüd olla selle Dini'ga. Ta veel ütles, et see oli vale. Lasime Messaga koos ühest torust alla ja meil oli üli lõbus. 2TUNDI MÖÖDAS! ,,Noored, hakkame minema!" Sõnas õpetaja
saime me lõpuks ürdiroa valmis ja katsime oma lauakese. Nii tegid ka kõik teised õpilased. Viimased 15 minutit käisime paljude laudade juures ja maitsesime erinevaid hõrgutisi. Tolleks päevaks olidki kahjuks tunnid läbi, kuid kõige magusama pala- vahetundide juurde ma alles jõuan. Need olid veel ideaalsemad kui kõik tunnid kokku. Iga vahetund kestis täpselt 20 minutit. Tegevust leidis selleks ajaks küll ja küll. Mitte keegi ei istunud niisama. Terve esimese vahetunni ujusin ma fuajee juures olevas helesinise veega, sente täis, soojas basseinis, mille kohale kummardusid hiigelsuured kummipuud ja kõrvalt viisid trepid kõrgematele korrustele, kust kuuldus klaverimängu ja laulu. Teisel vahetunnil käisime klassi tüdrukutega keldrikorruse ööklubis, kus tantsisime ja naersime nii, et mu lihased valutasid veel pärastki tükk aega. Kolmas vahetund tegime lõbusõitu liftiga, mis ei viinud mitte ainult
Siis Sass hõikas: "Poisid, ärge jamage, näete, pilv tuleb üles, käime enne jões ära, kui sadama hakkab." Korjasime välja äärest riided kokku ja panime igavese ajuga Kivistiku küüni juurde. Seal on üks sügavam koht. Siis hakkas vihma sadama. Mõned üksikud piisad. Sass ütles, et see ei tee veel midagi, alles tulime jõkke ja kohe mine ära. Paul oli põlvist saati vees ja püüdis kaane. Siis tuli ta meie poole ja lubas kaanid kaelasoonte külge panna. Mina ujusin vee all. Sass jäi talle kätte, puristas ja kirus ikka, et kas sul on aru peas, kus leidis mänguasja! Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema, sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks. See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas. REGILAULUD Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin:
stuudioalbumit. 4 Till Lindemann Rammsteini laulja ja tekstide autor. Sündis: 4 jaanuaril 1963 aastal Leipzigis (Saksamaal) Vanemad: ema - Gitta, isa - Werner Lindemann (lasteraamatute autor) Till: "Minu vanemad on loomingulised inimesed. Nad tihti jätsid mind üksi koju ja ma võisin teha kõike mida tahtsin. Kõigepealt olin ma huvitatud spordist. Ma ujusin väga hästi ja seepärast 10 aastaselt astusin ma spordikooli ,mis valmistas reservsportlasi tolleaegse Saksa Demokraatliku Vabariigi tarbeks. Kõik laabus suurepäraselt.16 aastaselt sõitsin ma Rooma Euroopa Meistrivõistlustele oles SDV koondise liige. Kes tol ajal SDV välismaale sõitis oli kuningas! Varem ju ei olnud võimalust vabalt välismaale sõita. Ma olin lihtsalt võlutud Itaaliast. Peale võistlusi panin putku neiuga, kellega olin tutvunud Roomas
Mul oli aeg minna lennukile. Ma sisenesin lennukisse ja otsisin endale koha 515A, mis oli märgitud mu piletile. See oli aknaalune iste. Ma seadsin end mugavalt sisse. Kolme päeva pärast olin ma kohal. Ma väljusin lennukist. Vaatepilt oli vapustav! Kenad väiksed majad, lopsakad taimed, ümberringi meri ja liivane rand. Üürisin endale ranna äärde väikese maja. Seal oli väga hea ola! Kuid ma tundsin oma laste ja Stiiv-Maikeli järele puudust. Ma turgutasin end rannas. Ujusin ja päevitasin ka. Peale kolmetunnist rannas olekut läksin aurusauna. Seal oli ka päris hea. Mul käisid igasugused mõtted peast läbi. Kas nendega on ikka kõik korras? *** "Kuhu ema küll jääb? Ta on juba neli päeva ära olnud!" ohkas Helen. "Ma ei tea, aga äkki ta läks reisile?" küsis Stiiven isalt. "Ma ei tea, lapsed, ma ei tea!" ütles Stiiv-Maikel kurvalt. "Iga kord, kui telefon heliseb, siis ma loodan, et see on ema, aga..." Telefon helises, see katkestas Heleni jutu
rohkem, kuni enam ma ju ei olnud. Ma mõtlesin, mis teha. Tead, kui oleksin katsunud jala ära minna, siis oleksid koerad mu üles otsinud; oleksin ma varastanud paadi ja üle jõe sõitnud, siis oleks leitud paat puudu olevai ja oleks teatud, kust ma sõitsin üle jõe ja kust mu jälgi otsida. Siis ma arvasin: mul on parve vaja; ma ei tohi jälgi jätta. Viimaks nägin, et eemalt jõelt paistis tuli; läksin vette ja lükkasin üht palki enda ees ja ujusin poolpõiki jõe keskpaiga poole ja jõudsin ajupuude vahele, hoidsin pea viltu ja ujusin vooluga koos edasi, kuni üks parv tuli lähedale. Siis ujusin selle taha ja hakkasin tagant kinni. Taevas läks pilve ja natuke aega oli üsna pime. Siis ronisin parvele ja heitsin plankudele. Mehed olid kõik parve keskel, kus latern põles. Vesi oli tõusnud ja vool tugev. Arvasin, et sõidan kakskümmend viis miili allavett ja siis libisen vette, enne kui valgeks
mul hing rindu kinni jäi ja ma mälestuse kaotasin. Kui kaua mu minestus kestis, et tea ma mitte ütelda, aga ärgates leidsin enese külma vee seest ja märkasin, et mu liikmed vabad olid. Ivo oli vist mind surnuks arvates jõkke visata lasknud. Ma heitsin vees selili ja lasksin end lainetest alla- 385 poole kanda. Kui laagrist, mille köhal taevas tulede kumast punetas, tüki maad eemal olin ja juba suure oja mürin mu kõrvu hakkas kostma, ujusin ma kaldale ja jäin sinna võimetult lamama. Kange verejooks oli mu jõu ara kurnanud. Ma ei suutnud kätt ega jalga liigutada ja tundsin mälestust teist korda kaduvat. Mis minuga siis veel sündis, selle üle ei või ma ise mingisugust otsust anda. Nagu pärast kuulsin, olin ma mitu päeva uimane olnud ja jampsinud.» «Vaene Gabriel!» õhkas Agnes tema palet silitades. «Oh oleksin mina siis sinu juures võinud olla!» «Jah, sellest oli küll väga kahju, aga ma olin siiski hea hoole all
Nagu oleks tähe valgus. Päikesesse ei saa otse vaadata palja silmaga – võib jääda pimedaks. Kuid valgusolendit aga saab vaadata nii, et ei kahjusta nägemist. Olendi valgust oli meeletult palju. Armastus ja õnn, mis sealt kiirgab, on sõnades kirjel- damatu. Tavainimesele on see kujuteldamatu. Inimesed on seda osanud kirjeldanud nõnda: „Kui ma valguse kätte jõudsin, süstiti mind otsekui väga armastava vatitupsu sisse.“ „Valgust oli nii palju, et ma ujusin selles.“ „Astudes valgusesse ma teadsin, et Jumal on olemas.“ „Teadsin, et mind pole kunagi nii väga armastatud.“ „See oli kerge ja uskumatult armastav tunne.“ „Ja ma mõistsin, et valgus on Jumala armastus.“ 47 Joonis 9 Esimesel fotol on kujutatud välja ja teisel fotol on Valgusolend sama välja peal. Teine foto on tegelikult tehtud välja peal nii, et fotoaparaadi objektiiv on suunatud otse vastu Päikest. Sellest
annaabi.ee 
