Biogen.reegel-isendi arengu algeetappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud. Molekulaarbiol.võrdlus-mida sarnasemad org.ehit ja eluviisilt, seda suurem sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. Evoluts.teooriad: J.B.Lamarck-1809"Zoloogia filosoofia" .. elu Maal on tekkinud iseärkamise teel ning on allunud järkjärguliselt täiustumisele...Elu jooksul omandatud tunnused, mis esimevad mõlemad vanemad, päranduvad järglastele.!)pikaajalised korduvad ujumisliigutused on välja arenenud varvastevahelised ujulestad partidel,konnadel. 2)kaelkirjaku pikk kael tekkis pikkaajalisel kaela väljakujunemisel. Ch.Darwin- ,,Liikide põlvnemine"1859, milles oli 4 põhiseisukohta: 1) muutlikkus-tekib välsitingimuste mõjul.sõltub organ.olemusest, eluting.elukkst. 2) oleluvõitlus-oleste elluujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.eelus:ressursid on looduses piiratud,org,suur apljunemispotentsiaal
Asja saaks huvitavamaks teha, kui näidata juurde loomadest pilte või kasvõi youtubest videosid. Mängime dinosauruste liikumismängu piltide näitamisel räägib õpetaja loo: Kaua aega tagasi elasid dinosaurused. Nad kõndisid raskelt ja aeglaselt (kõnni jäljendamine), sest mõned olid väga suured (sirutame käed välja hästi suureks), aga mõned saurused olid tillukesed (kükitame), ja nad jooksid kiiresti, kiiresti, kiiresti (kiire paigaljooks), mõned saurused armastasid ujuda (ujumisliigutused), aga mõned trampisid ringi maa peal (jalgade trampimine), mõnedel olid tiivad, millega vehkida (lendamisliigutused), mõnel olid pikad kaelad, millega sirutada (kikivarvastel siruta käed välja), kuid kõige kurjem neist oli türannosaurus (teeme tema hirmsa oleku), kuhu nad kadusid keegi ei tea.
Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine · vette väljahingamine ja hingamisõpetus · vettehüpped jalad ees Lamamine veepinnal, ujuvus: · vee kandejõu kasutamine, · horisontaalasendi omandamine vees, · kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine, · püstitõusmine ujuvasendist. Esimesed ujumisliigutused koer, koerakrool, algeline seliliujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. 2.Tehnikaõpetus Eri ujumisstiilide tehnika krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine, liblikujumine: · jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. Stardihüpe: · pea ees vettehüpe. Ujumisstiili, ujumise omandamine
» Töökust jagus nii Veerpalul kui tema toonastel treeningukaaslastel enam kui küllaga. Treener võis neile ülesande kätte anda ja ise seejärel ujulast rahumeeli ära minna tagasi tulles võis ta kindel olla, et keegi pole viilinud. Veerpaluga samas pundis harjutas Margrit Tooman, kes jõudis 1994. aastal moodsa viievõistluse MMil viiendaks. Ent treeneri silm nägi varakult, et Veerpalu ei libise basseinis sugugi kergelt nagu kala. Mis siis, et ujumisliigutused olid tal sama kaunid ja nõtked nagu nüüd klassikalises suusastiilis. Ennemini kui ujuja või suusataja võiks Veerpalust saada kesk- või pikamaajooksja, oletas tookord Leppik. Spordilaagris lõi ta krossirajal teisi pika puuga. «Ta oli nagu sündinud jooksja,» meenutab Leppik. Kuid nii nagu Pärnus puudus bassein, kus suuri ujujaid ette valmistada, polnud seal ka suusatippu murdmiseks vajalikke tingimusi. See süstiski Leppikusse pessimismi, et ega Veerpalust maailmavallutajat tule.
hapnikku, ning paraneb jääkainete eemaldamine organismist; • hapnikukulutus lihastes suureneb; • kiireneb energiavahetus ja närviimpulsside edasikanne. Soojendusosale sobivad liikumised: Marss, kõnd, põlve- ja sääretõsted, samm kõrvale juurde, ristsamm, keharaskuse ülekandmine jalalt jalale jne. Jalgade tööle lisatakse õlatõsted ja -ringid, käte sirutused, ringid ja hood, sõudmis- ja ujumisliigutused, ülakeha liikumised (rindkere sirutamine ja kumerdamine) jne. Soovitav oleks vältida pidevat käte liikumist ülalpool õlavööd, mis koormab liigselt õla ja kaela piirkonda. Soojendusosas võib teha üksikuid lihtsamaid liikumisi, mida hiljem kasutatakse aeroobse osa kombinatsioonis, seda aga kindlasti väiksema intensiivsusega. Soojendusosa lõpus sooritatakse kergeid venitusharjutusi peamiselt alakeha lihastele eesmärgiga valmistada lihased ja kõõlused ette suuremaks koormuseks
hoidma. Kui laps selili asendis pöörab ja tõstab pead, siis viib see arenguliselt külili pööramiseni. Edasi... 3kuune toetub kõhuli olles kindlalt küünarvartele ja teeb jalgadega nn põtkimisliigutusi. 4kuuselt pöörab seljalt külili, tehes seda mõlemas suunas. Võib pöörata ka seljalt kõhuli. Kõhuli olles siputab käte ja jalgadega üheaegselt (ujumisliigutused). Need liigutused on olulised kehatüve lihaste arengule Kui panna laps jalgadele toetuma, võib ta rullida varbaid ja hoida jalgu painutatult. 5kuune mängib selili olles jalgadega ning proovib varbaid suhu toppida. Võimetus seda teha viitab kõhulihaste ebapiisavale arengule ning motoorse arengu mahajäämusele. Kõhuli olles lükkab end sirgetele kätele ning lelu järele küünitades toetub ühele käele.
annaabi.ee 
